Keha suurima arterina vastutab aort hapnikurikka vere tarnimise eest südame vasakust vatsakesest läbi diafragma ja kõhtu. Aordist hargnevad mitmed väiksemad veresooned, mis vastutavad verevoolu eest neerudesse ja teistesse seedeorganitesse. Torso põhja lähedal jaguneb aort kaheks arteriks, mis toidavad verd jalgadele.
Kahjustuse või kõvenemise korral võib tekkida aneurüsm, mis tekitab veresoone seina ümber nõrgad kohad. Need aneurüsmid on sisuliselt mullid, mis võivad lõhkeda, saates verd kambrist väljapoole kehasse. See võib ilmneda aordi mis tahes punktis ja kujutab endast tõsist terviseprobleemi inimesele.
Laienenud aordi määrab selle asukoht veresoonel, mulli suurus ja selle kuju. Võimalik, et aort laieneb igas suunas või tekib lihtsalt veresoone ühel küljel väike kühm. Tekivad mitmesugused sümptomid, mis võivad inimest teavitada, kui tal on aordi aneurüsm. Kõige levinum neist on tugev surve- või valutunne rinnus ja seljas.
Haigus on aordi laienemise kõige levinum põhjus. Erinevad kardiovaskulaarsed seisundid võivad põhjustada aordis väikeseid rebendeid, mida nimetatakse dissektsioonideks. Kui need tekivad südame lähedal, on inimese elu ohus ja vaja on viivitamatult erakorralist operatsiooni. Aordi teistes osades esinevaid rebendeid saab ravida vererõhuravimite ja pideva meditsiinilise jälgimisega.
Aordi aneurüsmi võib põhjustada ka vigastus, mille korral inimene liigub ja järsku peatub. Autoõnnetused, lennuõnnetused või märkimisväärne kukkumine on üldiselt selles olukorras peamised süüdlased. Kui üksikisikut mõjutab mõni neist riskifaktoritest, on tavaliselt tavapärane lasta arstil olukorda jälgida.
Teised riskitegurid hõlmavad kudede sidehäirete, kahepoolse klapi probleemide, ateroskleroosi, põletikuliste seisundite, Marfani sündroomi ja Ehlers-Danlosi sündroomi all kannatavaid inimesi. Kõrge vererõhuga inimesed on ka laienenud aordi peamised kandidaadid. Kõik need riskitegurid suurenevad koos tubakatoodete kasutamisega.
Arstid määravad aordi laienemise taseme ballooni suuruse järgi. Inimese suurust ja kaalu hinnates ning aordi laienemist määrates saab arst teha teadlikuma protseduurianalüüsi. Kui arst leiab, et aordi osa muutub rohkem kui kaks korda suuremaks kui ülejäänud veresoone, võib ta eeldada, et inimese elu on tõsises ohus.
Laienenud aordi kontrollimiseks mõeldud diagnostikavahendite hulka kuuluvad kompuutertomograafia (CT) ja magnetresonantstomograafia (MRI). Teised testid, sealhulgas adenosiintalliumi müokardi elujõulisuse test, võivad näidata olemasolevate koronaararterite probleemide tõenäosust. Lihtne terviseanalüüs toimib ka sõeluuringuna tõenäoliste kandidaatide väljaselgitamiseks. Sellised probleemid nagu kaal ning üldine südame-veresoonkonna ja hingamisteede tervis on tugevad näitajad võimalikust aordi suurenemisest.