Lähtetekst võib olla üks mitmest erinevast asjast, olenevalt kontekstist, milles terminit kasutatakse. Kirjanduses võib see viidata kohandatud või tõlgitud teksti originaalversioonile. Ajaloolased kasutavad seda terminit, et tähistada tõendit, millest antud ajalooline argument sõltub. Ajakirjaniku jaoks on tõendiks ka lähtetekst, kuigi üldiselt omaaegne. Lisaks võib see termin viidata ka toorteksti plokile, mis sisestatakse arvutiprogrammi sisendina.
Kirjandusteoseid tõlgitakse või redigeeritakse sageli avaldamiseks. Kui see on tehtud, vaadatakse teose algne ja täielik lähtetekst üldjuhul üle selle originaalkeeles. Tõlkijad töötavad selle lähteteksti põhjal, et luua tekstist tõlgitud versioone, ja toimetajad võivad teksti osi lühendada või muuta põhjustel, mis ulatuvad poliitilisest vajadusest kuni ruumikaalutlusteni. Teadlased eelistavad tavaliselt uurida kirjandusteose originaalteksti, kuna iga tõlge või redaktsioon muudab tähendust peenest sügavani.
Ajalugu ja historiograafia sõltuvad ka lähtetekstidest. Kui ajaloolased töötavad allikatega, pühendavad nad suurema osa oma tähelepanu algallikatega töötamisele. Need materjalid on kirjutatud teatud ajaloolisel perioodil ja annavad otsest, filtreerimata teavet mineviku kohta. Ajaloolase jaoks võib lähtetekst olla kõike alates ametlikest arhiividokumentidest kuni avaldatud ajalehtede ja erapäevikuteni. Ajaloolased panevad nende allikate kasutamisele suurt rõhku, kuid püüavad neid ka kriitiliselt lugeda, kuna selliste dokumentide kirjutajad kirjutasid peaaegu üldiselt kindlaid eesmärke silmas pidades ning koostasid tekste, mis peegeldavad nende endi vaateid ja eelarvamusi.
Ka ajakirjanikud kasutavad lähtetekste. Ajakirjanduse hankimine tugineb tavaliselt lähiminevikus toodetud materjalidele. Sellised allikmaterjalid pärinevad ideaaljuhul inimestelt, kellel on konkreetse loo või probleemi kohta märkimisväärsed teadmised, ja need on sarnased ajaloolaste kasutatud allikatega, kuigi tavaliselt töötavad ajaloolased palju vanemate materjalidega. Ideaalis tuleks ka neid lähtematerjale kontrollida, et tagada nende suures osas erapooletus või vähemalt see, et materjalide eelarvamus on teada ning seda saab tunnustada ja ümber töötada.
Lõpuks võib lähtetekst olla tekstiandmete osa, mis on sisestatud arvutiprogrammi. Paljud arvutiprogrammid on loodud toortekstiandmete vormindamiseks. Mõned programmid võtavad andmeid failidest ja impordivad need andmebaasirakendustesse. Teised võtavad lihtteksti ja muudavad selle hüpertekstiks kasutamiseks veebilehtedel või muudes spetsiaalsetes rakendustes.