Lagritsa taim, teaduslikult tuntud kui Helichrysum petiolare, on igihaljas põõsas, mis kuulub Asteraceae perekonda. See on Lõuna-Aafrika päritolu taim, kuid liik on naturaliseerunud USA-s ja Portugalis. Ameerika Ühendriikides California osariigis on see liik registreeritud umbrohuna. Nendele taimedele viidates kasutatavad muud nimetused hõlmavad kääbuslagritsat, lagritsat ja hottentot-tee. See talub põuda ja õitseb päikese käes kuni osalise varjuni ja tavalises kuivendatud pinnases, mille pH on vahemikus 6–7.5.
Need mitmeaastased taimed on õrnad, lainetavad või künkaid moodustavad põõsad. Kui lagritsataime kasvatatakse üheaastase taimena, võivad varred kasvada umbes 1.5 jala (0.45 m) pikkuseks. Neid varsi katvad lehed on villased ja südamekujulised. Lehestiku värvus võib varieeruda igihaljast hõbehallini. See taim toodab kreemikavärvilisi õiepäid, kui neil lubatakse õitseda kasvuperioodi hilisemas osas.
Paljundamiseks võib tugevaid võrseid lõigata juurtest ja hoida suvest talveni toas. Ümberistutamist saab teha kevadel. Lilled on steriilsed ja neid ei saa kasutada seemnete tootmiseks. Õitsemise ilmumisel tuleks need eemaldada, et lehestikule oleks rohkem ruumi. Üks lagritsataime kultiveeritud sortidest on hõbedane udu.
Lagritsa taim vajab väga vähe hooldust. Tänu oma jäljele sobib see lillepeenarde, konteinerite ja kiviaedade jaoks. Selle lehestiku värv muudab selle populaarseks aednike ja maastikukunstnike seas. Seda saab kasutada ka burgundide, lillade ja siniste toonide täiendamiseks rippuvates korvides.
Lagritsa kõik osad on allaneelamisel mürgised. Taime käsitsemisel võivad tekkida allergilised reaktsioonid ja nahaärritused. Teravate servade ja ogade vältimiseks tuleb olla äärmiselt ettevaatlik. Õietolm võib samuti põhjustada allergilisi reaktsioone. Eeterlikku õli on uuritud põletikuvastaste, antioksüdantsete ja antimikroobsete omaduste osas.
Lagritsa taime lehestikku söövad mõnikord röövikud. Nende kahjurite tõrjeks võib röövikuid käsitsi korjata või kasutada ka Bacillus thuringiensis’t. Mõnikord võib esineda roostet ja jahukastet. Neid tingimusi saab heidutada, vältides lehtede märjaks saamist kastmise ajal ja harvendades varsi õhuringluse soodustamiseks. Juba tõsiselt nakatunud varred tuleks ära lõigata ja hävitada.