Laenutäht on juriidiline dokument, mis näitab, et isik on kellelegi teisele võlgu. Tavaliselt eksisteerivad laenutähised, kui ostja ostab kauba laenuga. Kirjutatakse laenuteatis, mis näitab, et ostja võlgneb müüjale ostetud kauba eest raha.
Laenuteatis kirjeldab üldiselt laenu enda tingimusi. Näiteks võib see näidata, kui palju ostja on laenu võtnud, või kauba väärtuse, mille laenuvõtja võtab ja mille eest ta peab tasuma; seda nimetatakse mõnikord peamiseks. Märkuses märgitakse ka laenatud raha intressimäär ja ajavahemik, mille jooksul laenuvõtja peab laenu tagasi maksma.
Laenukirjal on käegakatsutav väärtus. See on õiguslikult siduv, mis tähendab, et isik, kes ostis kauba ja võlgneb raha, on juriidiliselt kohustatud võlgnetava raha tagasi maksma. Laenusumma tagasimaksmata jätmine võib kaasa tuua laenuvõtja vastu suunatud kohtuotsuse.
Kuna laenutähtel on väärtus, saab seda müüa või kaubelda. See tähendab, et märkus on ülekantav. Laenuvõlakirja omanik võib võlakirja müüa, et saada koheselt raha oma äritegevuse laiendamiseks või muu vara ostmiseks; Kui see juhtub, on võlgnik raha endiselt võlgu, kuid nüüd on ta selle võlgu sellele, kellele algne laenuandja võlakirja müüs.
Selliseid märkmeid kasutatakse tavaliselt ettevõtluses. Näiteks jaekauplus võib kaupu laenata ja sinna võib kirjutada märkuse, mis määrab, kui palju jaekauplus peab tagasi maksma. Kui kauplus laoseisu müüb, makstakse laekunud raha arvelt sedel tagasi. See võimaldab kauplustel äri ajada ilma liigse kapitali või rahaliste vahenditeta, et maksta toodete eest enne nende müüki.
Levinud on ka laenutähtede ost-müük. Pangad ja eraettevõtted või investorid võivad kõik tegeleda laenutähtede müügiga. Laenukirja müümine võimaldab ettevõttel suurendada oma likviidsust, muutes võla koheselt sularahaks, samuti võib see olla tulus eraisikule, kes müüb võlakirja rohkem kui võlgniku kogusumma. Samuti võimaldab see võlakirja ostjal raha teenida, kuna ta saab laenuteatises nimetatud algselt võlgnikult sisse nõuda nii põhiosa kui ka intressimaksed.