Varahoidja on isik, kes jälgib valitsuse või muu asutuse riigikassat või rahavarusid. Klubid, korporatsioonid ja mittetulundusühingud, samuti riiklikud ja kohalikud omavalitsused kasutavad tavaliselt laekureid. Mõiste algses kasutuses oli varahoidja isik, kellele usaldati aadliku rikkuse või varanduse järelevalve. Varahoidja vastutab majandus- ja rahandusküsimuste eest, nagu rahaliste vahendite haldamine ja haldamine, tulu teenimine ja finantsarvestuse pidamine. Varahaldurid koostavad oma tööandjatele finantsaruandeid ja analüüsivad varasemaid finantsdokumente, et ennustada tulevasi suundumusi ja planeerida sobivaid eelarveid.
Varahoidja täpne roll valitsustes üle maailma on erinev. Näiteks USA-s ei oma varahoidja otsest kontrolli kõigi rahandusministeeriumi tegevuste üle, vaid annab aru rahandusministrile ning tal on piiratud finantsvõim, mis on enamasti seotud valuuta vermimise ja trükkimisega. Austraalia valitsuses on laekur seevastu peaministri järel tähtsuselt teisel kohal.
Ettevõttes vastutab laekur tavaliselt kõigi finantsasjade eest. Ettevõtte rahandus seisneb ettevõtte väärtuse maksimeerimises, vähendades samal ajal finantsriski. Ettevõtte laekurid haldavad investeeringuid, võlgu ja kulutusi ning nõustavad ettevõtet finantsküsimustes. Näiteks võivad nad hinnata, kas teatud kulutused, investeeringud või laenud on ettevõtte huvides. Ettevõtete laekurid hoolitsevad ka selle eest, et ettevõttel oleks eesmärkide saavutamiseks ja tõrgeteta toimimiseks piisav rahavoog.
Mittetulundusühingud ja klubid määravad sageli rahaliste vahendite haldamiseks ja nende nõuetekohase kulutamise tagamiseks laekuri. Sellise organisatsiooni laekur vastutab ka tulu teenimise eest, näiteks sponsorluse otsimise või rahakogumisürituste korraldamise eest. Samuti peab ta pidama eelarvet, pidama arvestust ja dokumentatsiooni kõigi finantstehingute kohta ning hoidma teisi ametnikke finantsasjadega kursis.