Lactobacillus bulgaricus on Lactobacillus delbrueckii alamliigi bulgaricus üldnimetus. See on teatud tüüpi bakterid, mis on tuntud oma võime poolest muuta laktoosi, piimasuhkrut, keemiliselt piimhappeks. Hapet tekitavad bakterid vastutavad jogurti ja muude fermenteeritud piimatoodete hapuka maitse ja kreemja tekstuuri eest.
Teadlased usuvad, et Lactobacillus bulgaricus on taimne päritolu, kuna see õitseb loomulikult mõne taime okstel ja lehtedel. Peamine viis, kuidas inimesed baktereid alla neelavad, on kääritatud piimatooted. Nende hulka kuuluvad jogurt ja sellised juustud nagu mozzarella, provolone, parmesan, romano ja Šveitsi juustud.
Jogurt saadakse piima töötlemisel piimhapet tootvate bakteritega. Lactobacillus bulgaricust ja Streptococcus thermophilust kasutatakse sageli koos, sest nad käärivad koos paremini kui eraldi. Need on termofiilsed bakterid, mis tähendab, et nad arenevad soojas keskkonnas. Jogurt valmistatakse tavaliselt piima ja bakterite kuumutamisel temperatuuril 104–113 °F (40–45 °C). Kui soovitud hapestumine on saavutatud, jahutatakse segu kiiresti piimhappe moodustumise peatamiseks.
Fermentatsioonist põhjustatud keemilised reaktsioonid põhjustavad piimavalkude hüübimist või kokkukleepumist. See annab jogurtile paksu pudingitaolise tekstuuri. Bakterite tekitatud piimhapped põhjustavad jogurti hapu või hapuka maitse.
Kolme bakterit – Lactobacillus bulgaricus, Streptococcus thermophilus ja Lactobacillus helveticus – kasutatakse tavaliselt koos mozzarella, provolooni, parmesani, romano ja Šveitsi juustu tootmiseks. Soovitud maitse ja tekstuuri saamiseks lisatakse Šveitsi juustule täiendavaid bakteriliike. Juustu valmistamise meetodeid on palju; üldiselt aga kuumutatakse piima ja bakterite segu soovitud hapestamise taseme saavutamiseks. Vedeliku pooltahkeks konsistentsiks muutmiseks lisatakse ensüümi nimega laap ehk kümosiin. Kuivained ehk kohupiim kurnatakse ja töödeldakse edasi juustuks.
Inimese seedetrakt ehk soolestik on asustatud kasulike bakteritega, mida nimetatakse probiootikumideks ja mis muudavad suhkrud ja muud süsivesikud keemiliselt hapeteks. See happeline keskkond pärsib ebatervislike bakterite kasvu, mis põhjustavad haigusi ja haigusi. Lactobacillus bulgaricus on mööduv probiootikum. See ei asu püsivalt soolestikus, kuid on kasulik soolestiku keskkonnale, kui see läbib seedetrakti.
Arvatakse, et Lactobacillus bulgaricus leevendab laktoositalumatust, mis on võimetus seedida laktoosi, piimas ja piimast saadud toodetes leiduvat suhkrut. Soolestikus lagundab laktoosi ensüüm nimega laktaas. Laktaasipuudulikkusega inimestel tekivad pärast laktoosi allaneelamist seedetrakti sümptomid, nagu kõhulahtisus, krambid ja puhitus. Kuna Lactobacillus bulgaricus lagundab ka laktoosi, võivad bakterid neid sümptomeid leevendada või vähendada laktoositalumatusega inimestel.