Labdanum on vaigune parfüümi koostisosa, mis on saadud kahest Vahemere kaljuroosi liigist: Cistus creticus ja Cistus ladinifer. See mõjub kõige paremini merevaigu tüüpi lõhnades ja sellel on puidu või loomataoline lõhn. Selle materjali kompleksne aroom sarnaneb ambra lõhnaga ja töötab paljudes samades parfüümiretseptides, sealhulgas mõlemale soole mõeldud lõhnades. Labdanum koguti ajalooliselt kiviroosi söönud karjaloomade kasukatelt. Seda on hinnatud viiruki, parfüümina ja taimsete ravimite koostisosana sajandeid ning selle kasutamine on dokumenteeritud Vana-Kreekas, Egiptuses ja Iisraelis.
Tootjad toodavad labdanumi kiviroosi lehtede ja okste keetmise teel, ekstraheerides toore, kleepuva musta kuni tumepruuni kummi, mis sisaldab umbes 20% vett. See looduslik õlivaik on koostiselt sarnane viirukile või tärpentiinile, kuid sisaldab vähem lenduvat õli ja rohkem vaha. Lahusti ekstraheerimisel saadakse tume rohekas-merevaigukollane absoluutne ehk kontsentreeritud vedelik, aurudestillatsioonil aga labdanumi eeterlik õli. Nendel materjalidel on tugevam lõhn kui toorvaigul ja neid on kergem kasutada parfüümiretseptides.
Sellel materjalil on oluline osa parfüümides, mis taastoodavad oma suitsususe ja maalähedaste nootide tõttu merevaiguõli või tehismuskuse lõhna. Labdanum võib olla loetletud parfüümide ja parfüümiõlide magusa, puitunud või muskuse koostisosana. Seda kasutatakse sageli ambra asendamiseks vanemates parfüümikoostistes, kuna see koostisosa on paljudes riikides keelatud, kuna see on seotud vaalapüügiga. Labdanum esineb meeste, naiste ja unisex lõhnades, kuna selle muskuse lõhna ei peeta eriti mehelikuks ega naiselikuks.
Kui tänapäevased labdanumi ekstraheerimise protsessid kasutavad kogu taime, siis varem kasutati selle kogumiseks karjatatavaid loomi, nagu lambad või kitsed. Need loomad karjatasid vaiku tootvatel põõsastel ja jäid selle karvkatte vahele. Karjased ja kitsekarjused kammisid loomi materjali eemaldamiseks. Hiljem kammiti ja riisuti taimi vaigu jaoks, müües materjali kaupmeestele töötlemiseks.
Inimesed on seda materjali lõhna- ja raviainena kasutanud iidsetest aegadest peale. Seda parfüümi koostisosa segati sageli Piiblis mainitud viirukipreparaatides loodusliku mürriga ning seda kasutasid ka Hippokrates ja Rooma arstid köha, külmetuse ja haavandite raviks. Muistsed arstid kasutasid labdanumi ka teatud tüüpi infektsioonide raviks. Selle vaigu komponentidel, mida nimetatakse labdane diterpeenideks, on laboratoorsetes katsetes näidatud põletikuvastased ja antimikroobsed omadused.