KVM tähistab “klaviatuur, video, hiir”. KVM-lüliti ühendab ühe klaviatuuri, ühe hiire ja ühe videokuva mitme arvutiga. See võimaldab kasutajatel juhtida mitut arvutit ainult ühe sisend- ja väljundseadmete komplektiga. Sisendite ja ekraani jagamisega saab vähendada töölaua segadust ja kaabeldusnõudeid. KVM-lüliti võib sisaldada ka muid lülitusfunktsioone, näiteks USB-portide ja heli jaoks.
Kõige tavalisem ja odavaim KVM-lüliti võimaldab juurdepääsu kahele arvutile. Lüliteid saab aga ehitada nii, et need saaksid käidelda nii palju arvuteid, kui kasutaja vajab. Arvutite vahel vahetamiseks võib KVM-lülitil olla nupp või ketas seadmel endal. Keerulisemad lülitid võimaldavad kasutajal vahetada arvuteid kiirklahvi, tuntud ka kui kiirklahvi, abil.
KVM-lülitit kasutatakse tavaliselt spetsiaalsete serveritega võrkudes. Igapäevases kasutuses ei vaja server kasutaja sekkumist, muutes spetsiaalse monitori ja klaviatuuri tarbetuks ruumi, raha ja võimsuse raiskamiseks. Suuremates võrkudes, kus servereid saab paigaldada horisontaalselt suurtesse riiulitesse, võib terve hulk servereid jagada ühte sisend- ja kuvaseadmete komplekti otse racki paigaldatud KVM-lüliti kaudu.
Hiljutine arendus on võrguga ühendatud KVM, mis ei nõua klaviatuuri ja hiire vahel füüsilist ühendust peale standardse Etherneti võrguühenduse. See võimaldab ühel kasutajal ühest pääsupunktist juhtida sadu või isegi tuhandeid arvuteid. Kodudes leiduvad juhtmevabad ruuterid pakuvad midagi sarnast: ruuterisse veebiserveri põimimisel pääseb sellele ligi praktiliselt igast võrguühendusest, ilma et oleks vaja ruuterile füüsilist ligipääsu.
Tarbijate huvi KVM-lüliti vastu tekitas Apple Computeri Mac Mini väljalaskmine. Windowsi kasutajatele suunatud Mac Mini müüdi ilma klaviatuuri ja hiireta, mis võimaldas kasutajatel Macintoshi arvutit proovida suhteliselt odavalt.