Kvantitatiivne kompuutertomograafia on meditsiinilise pildistamise vorm, mille käigus röntgenpiltide seeria andmed loovad kahe- või kolmemõõtmelise kehaosa mudeli. Üldiselt viitab kompuutertomograafia (CT) tavale kasutada seda tüüpi röntgenpilti terviklikuma pildi loomiseks. Sageli lühendatud QCT, termin “kvantitatiivne kompuutertomograafia” eristab selle meetodi puhul kasutatavat analüüsi tüüpi. Kvantitatiivne kompuutertomograafia on enim levinud luudensitomeetria, luu mineraalse tiheduse (BMD) mõõtmise valdkonnas, kuid sellel on ka muid rakendusi.
Kvantitatiivses kompuutertomograafias asetab patsient või uuritav skaneeritava kehaosa CT-skannerisse. Enamik QCT-d hõlmab selgroogu või jäseme, näiteks küünarvarre. Lülisamba skaneerimisel lamab patsient või uuritav skanneris. Perifeerses kvantitatiivses kompuutertomograafias (pQCT) asetab patsient või uuritav küünarvarre istudes või seistes väiksemasse skannerisse.
CT-skanner sisaldab röntgentoru ja andurit, mis pöörlevad ümber kehaosa ringikujuliselt või spiraalselt. Röntgeniseade teeb kehaosast pildiseeria ja edastab need seejärel arvutisse. Spetsiaalne QCT tarkvara analüüsib pilte, luues skannitava ala mudeli. See pilt võib olenevalt skannerist ja skannimise eesmärgist olla kolme- või kahemõõtmeline.
Peamine erinevus kvantitatiivse kompuutertomograafia ja muude kompuutertomograafia vormide vahel seisneb arvutiga tehtavas analüüsis. Enamiku kompuutertomograafia puhul loob tarkvara arstile või teadlasele uurimiseks visuaalse koondpildi. Seda tüüpi visuaalse läbivaatuse eesmärk on tuvastada luumurrud, kahjustused või muud sümptomid skaneeritud luus või pehmetes kudedes. QCT võtab skannerilt saadud andmed ja kasutab neid luu mahu, massi ja tiheduse arvväärtuste genereerimiseks.
Kvantitatiivsel kompuutertomograafial on teiste luutiheduse mõõtmise vormide ees mitmeid eeliseid. Üks olulisemaid on selle võime eristada luude välispinda ääristavat kortikaalset luud trabekulaarsest luust, pehmemast koest, mis moodustab luu keskpunkti. Trabekulaarne luu on metaboolselt palju aktiivsem kui kortikaalne luu, mis tähendab, et kahte tüüpi luud asendatakse erineva kiirusega. Selle tulemusena näitavad kahte tüüpi luud luu mineraalse tiheduse muutumise kiirust erinevalt.