Spruce Goose on Howard Hughesi loodud lennuk, mis on ehitatud II maailmasõja ajal ja pärast seda. See oli mõeldud sõjaväe transpordilennukiks, kuigi prototüüp valmis alles pärast sõja lõppu. Meedia nimetas seda kuusehaneks, kuna see oli valmistatud peamiselt puidust, kuna valitsus on seadnud piirangud suure nõudlusega materjalidele, nagu alumiinium. Spruce Goose tegi ainult ühe lennu, mis kestis miil (1.6 kilomeetrit) umbes 70 jala (21 meetri) kõrgusel.
Kuusehane ametlik nimetus on H-4 Hercules. Praegu asub see Ameerika Ühendriikides Oregonis asuvas lennundusmuuseumis. Esmalend toimus Californias pärast Hughesi enda tehtud ööpäevast taksoteste. Lennuk oli tegelikult ka paat, mis oli mõeldud veest õhkutõusmiseks ja maandumiseks. See on suurim lennukipaat, mis eales ehitatud, ja sellel on pikim tiibade siruulatus kõigist kunagi ehitatud lennukitest; tiibade siruulatus on 320 jalga, 11 tolli (97.54 meetrit). Tiibadel oli kaheksa propellermootorit, neli kummalgi tiival. Pärast esmalendu pandi lennuk hoiule lennuvalmis. Seda hoiti oma kohandatud angaaris kolm aastakümmet.
Spruce Goose’i muid versioone ei ehitatud kunagi, kuna prototüüp oli ainus, mida rahastas USA valitsus, kuigi algne leping nõudis kolme lennukit. Kuusehani ehitati kasest, mitte kuusest, nagu paljud arvasid. Protsessi nimetati duramoldiks ja see hõlmas puidutükkide paigaldamist nii, et iga riba tera oleks üksteisega risti. Kihtide vahele kanti liim ja kihte kuumutati, et neist saaks erineva kujuga vormida. See oli sel ajal revolutsiooniline protsess ja see lõi toote, mis oli väidetavalt tugevam kui alumiinium, hoides samal ajal ka metalli kaalu.
Pärast sõja lõppu sattus Hughes projekti tõttu terava tähelepanu alla ja senati kuulamine toimus, et teha kindlaks, kas projekt kujutas endast rahaliste vahendite ebaseaduslikku omastamist. Hughes kaitses projekti ja investeeris sellesse isegi märkimisväärse summa oma raha. Projekt oli mitu korda edasi lükatud lennuki ehitamisel kasutatud revolutsiooniliste tehnikate ja selle ehitamise käigus toimunud tüütute disainimuudatuste tõttu.