Künismi tähenduse otsimisel on tegelikult kaks erinevat teed. Vanade kreeklaste jaoks oli küünilisus (suurtähtedega) filosoofia ja ühiskonnakriitika koolkond, mille asutas mees nimega Antisthenes. Künismi järgijad lükkasid sageli ümber ümbritseva maailma materiaalsed mugavused ja sotsiaalsed tavad, eelistades elada võimalikult lihtsalt ja vooruslikult. Kuna need küünikud keeldusid sageli suplemast ja neid leiti sageli avalikes kohtades järjekindlalt karjumas, hakati neid kutsuma kuon, kreeka sõna koerte kohta. Seetõttu hakati neid mehi ajalooliselt nimetama “koerafilosoofideks”.
Võib-olla oli Kreeka küünilisuse liikumise tuntuim järgija mees nimega Diogenes. Legend räägib, et Diogenes rändas Kreeka maal, väidetavalt ausa mehe lõputu otsingul. Ausus ja vooruslikkus olid algse küünilisuse filosoofia põhielemendid. Probleem oli selles, et küünikute silmis oli vähestel Kreeka poliitikutel või valitseva klassi silmapaistvatel liikmetel kumbki neist omadustest. Ühiskonda üldiselt valitsesid mõtted isiklikust kasust, poliitiline korruptsioon ja mõttetud rituaalid.
Tänapäevases tähenduses on küünilisus isiklik veendumus, et inimesi motiveerivad eelkõige omaenda huvid ning asjade loomulik järjekord kaldub lagunemise ja korruptsiooni poole. Need, kes võtavad küünilisuse omaks, eraldavad end sageli ülejäänud ühiskonnast, arvates, et ühiskond laiemalt on oma põhiväärtuste süsteemist suuresti loobunud. Poliitikud võtavad midagi ette ainult siis, kui neil on isiklik kasu ning ärimaailma ajendiks on eelkõige ahnus ja korruptsioon. Küünilisuse seisukohalt need olud ei parane, sest inimesi, kes on suutelised neid muudatusi tegema, pärsib apaatia ja hirm.
Kaasaegne küünik võib näha end ühiskonnakriitikuna, kelle negatiivsetel arvamustel on õigus. Küünilisusel pole oma konstruktiivseid aspekte, kuna poliitilised ja sotsiaalsed juhid peavad mõistma oma kavatsuste või tegude negatiivseid külgi. Kuid need, kes võtavad omaks küünilisuse kõige äärmuslikumad elemendid, võivad kaotada oma usaldusväärsuse “kuradi advokaatidena”. Kui küünilisus on ühendatud kibestumise või resignatsioonitundega, võib kaasaegne küünik leida end ümbritsevast maailmast täiesti eraldatuna, sealhulgas perekonnast ja sõpradest, kes ei suuda enam toime tulla äärmusliku küünilisusega seotud vandenõulike mõtete ja lakkamatu negatiivsusega.