Mis on küünarvarre fleksor?

Küünarvarre painutaja on mis tahes lihaste rühm, mis asub küünarvarre eesmises osas ja vastutab randmeliigese painutamise eest. Siin leidub kaheksa lihast, millest kuus on seotud randme paindumisega või peopesa küünarnuki poole tõmbamisega. Paljud neist sooritavad ka muid toiminguid küünarvarre ja käega, nimelt aduktsiooni ja röövimist või käega küljelt küljele vehkimist või sõrmede painutamist.

Eesmise sektsiooni kaheksa lihast võib jagada pindmisteks ja sügavateks lihasteks ehk nendeks, mis moodustavad nahale lähima kihi, ja nendeks, mis moodustavad luule kõige lähemal asuva kihi. Pindmises kihis leidub flexor carpi radialis, palmaris longus, flexor carpi ulnaris ja pronator teres, mis pöörab küünarvart peopesa allapoole, kuid ei ole küünarvarre painutaja. Sügavas kihis on flexor digitorum superficialis, flexor digitorum profundus, flexor pollicis longus ja pronator quadratus. See viimane lihas teostab ka käe pronatsiooni randmel ega ole samuti küünarvarre painutaja.

Kolmest eesmisest sektsioonist pindmiselt leitud küünarvarre painutajast vastutab küünarvarre painutamise eest ainuvastutus palmaris longus, mis asub küünarvarre siseküljel keskel. Painutaja randmepainutaja, mis asub palmaris longuse küljelt või väljastpoolt, on lisaks paindumisele seotud randmeliigese röövimisega või käega pöidla poole viipamisega. Palmaris longuse siseküljel on painduv randmelihas (flexor carpi ulnaris), mis painutab ja viib randme külge või vehib käega roosaka sõrme külje poole.

Sügaval eesmises sektsioonis asuvad küünarvarre painutajad teostavad tegevusi lisaks randmel teostatavatele kätele. Kuigi randmeliigese painutaja on digitorum profundus, vastutab see suures osas nelja sõrme painutamise eest ja asub küünarvarre roosaka külje poole. Samamoodi toimib pindmiste ja sügavate lihaste vahepealne painutaja digitorum superficialis nii sõrmedele kui randmele. Pöidla pool paiknev painutaja pollicis longus painutab pöialt ja abistab küünarvarre painutajana.

Eelkõige nende kolme lihase liigne kasutamine, näiteks randme ja sõrmede painutamine klaviatuuril tippimiseks, on sageli karpaalkanali sündroomi põhjuseks. Korduv stress nende lihaste kõõlustele, kus need läbivad randme, läbi randmeluude vahelise ava, mida nimetatakse karpaalkanaliks, võib põhjustada nende kudede turset, põletikku ja järgnevat suurenemist. Selline kõõluste laienemine võib viia keskmise närvi kokkusurumiseni, mis läbib ka karpaalkanali ja teenib kätt, ning sellele järgnevat valu, kipitust ja tuimust, mis on seotud selle seisundiga.