Küünarvars on käe alumine osa, mis asub küünarnuki ja randme liigeste vahel. Naha all ja vahetult naha alla kogunenud rasv on 20 lihast: kaheksa peopesa küljel ja 12 tagaküljel. Neid lihaseid varustavad mitmed suuremad arterid ja närvid, nimelt küünarluuarter ning keskmine ja ulnaarnärv eesmises sektsioonis ning radiaalne arter ja radiaalne närv tagumises sektsioonis. Küünarvarre sügavaimad struktuurid on kaks pikka luud, raadius ja küünarluu.
Küünarvarre ülemises ja alumises otsas on vastavalt küünar- ja randmeliigesed. Küünarnukk, mis ühendab õlavarre raadiuse ja küünarluu ülaosa ning õlavarreluu põhja, on teatud tüüpi sünoviaalne liiges, mida tuntakse ginglymoid- või hingeliigesena. Liigutused liigeses on paindumine ja sirutamine või küünarnuki painutamine ja sirutamine.
Randme on ühendus raadiuse ja käe randmeluude vahel. See võib tekitada painutus- ja sirutusliigutusi, aga ka adduktsiooni ja röövimist või käega küljelt küljele vehkimist. Randme ja küünarnuki vahel on veel kaks liigest, proksimaalsed ja distaalsed radioulnaarsed liigesed, kus raadius ja küünarluu kokku puutuvad nende ülemises ja alumises otsas ning võimaldavad küünarvarre pöörata.
Küünarvarre esiosas on kaheksa lihast, mis kõik asuvad käe peopesa küljel. Need lihased vastutavad enamasti käte ja sõrmede sissepoole painutamise või kõverdumise eest, samuti pronatsiooni, käe peopesa allapoole pööramise eest. Nende hulka kuuluvad viis pindmist lihast, flexor carpi radialis, palmaris longus, flexor carpi ulnaris, pronator teres ja flexor digitorum superficialis ning kolm sügavat lihast, flexor digitorum profundus, flexor pollicis longus ja pronator quadratus.
Küünarvarre tagumine sektsioon sisaldab 12 lihast, mis on suures osas seotud randme ja sõrmede sirutamise või sirutamise liigutustega ning käe peopesa ülespoole pööramisega. Nende hulgas on neli pindmist, kaks vahepealset ja kuus sügavat lihast. Pindmises sektsioonis paiknevad randme sirutajakõõluse, randme sirutajakõõluse, radialis brevis sirutajakõõluse ja küünarnuki sirutajakõõluse. Sirgeirutaja sirutaja ja sirutajakõõluse minimaalne sirutaja on vahepealses sektsioonis. Abductor pollicis longus, extensor pollicis brevis, extensor pollicis longus, extensor indicis, supinator ja anconeus asuvad sügavas sektsioonis.
Nende lihaste varustamine oluliste toitainetega ja nende innerveerimine liikumise tekitamiseks ja välistele stiimulitele reageerimiseks on vastavalt mitmed veresooned ja närvid. Küünarvarre esi- ja tagaosa ei erista üksteisest mitte selles sisalduvate lihaste ja kõõluste asukoha, vaid mõlemat läbivate veresoonte ja närvide järgi. Eesmises sektsioonis on peamine arter ulnaar, mida nimetatakse seetõttu, et see kulgeb mööda käe mediaalset või küünarluu külge, roosaka sõrme külge.
Selle sektsiooni peamised närvid on keskmine närv, mis kulgeb mööda käsivarre keskosa ja siseneb kätte randme karpaalkanali kaudu, ja ulnaarnärv, mis innerveerib käe ulnaarpoolset külge. Tagumises sektsioonis võetakse veri radiaalsest arterist, mis asub piki käe lateraalset või radiaalset külge. Peamine närv on radiaalne närv, mis asub käe, pöidla, samal küljel.