Küünarliigese venitus on küünarliigest ümbritsevate lihaste ja kõõluste vigastus. Tüved liigitatakse I kuni III klassi, olenevalt tüve tõsidusest. III astme küünarliigese venitus võib olla nii tõsine, et kudede parandamiseks on vaja kirurgilist sekkumist, samas kui I astme tüvi võib mõnepäevase puhkusega taanduda. Nagu teistegi liigeste pingete puhul, on oluline enne normaalse aktiivsuse taastamist veenduda, et küünarnukk paraneb täielikult, sest liiga varakult on võimalik küünarnukk tõsiselt vigastada.
Küünarliigese pinget võivad põhjustada mitmed asjad. Üks neist on ülekoormus, nagu juhtub sportlastega, kes treenivad küünarnukke spordi, näiteks võimlemise ajal. Teine on küünarnuki ülepingutus, mis põhjustab lihaste ja sidemete rebenemist, ning kolmas levinud põhjus on trauma. Tüvedele on iseloomulikud koes esinevad rebendid, mis võivad ulatuda mikroskoopilistest I astme tüve puhul kuni nii suurteni, et need on kergesti nähtavad, kui küünarnukk avatakse või III astme tüvel kujutatakse.
Küünarliigese venituse sümptomiteks on lihasspasmid, paistetus, hellus, jõu kaotus, valu, kuumus ja küünarnuki krõbinad. Inimesed võivad märgata ka verevalumeid, kui pinge on põhjustatud traumast. Sümptomid võivad ilmneda ootamatult, näiteks siis, kui küünarnukk on üle sirutatud ja valu tekib kohe, või areneda aja jooksul, kui küünarnukk on järk-järgult pingutatud. Inimesed võivad ka märgata, et küünarnuki pikendamine, kaalu tõstmine või väänamine on valus.
Pingutuse ravi nõuab küünarnuki toetamist, samal ajal kui lihaste ja kõõluste rebendid paranevad. Kerge koormuse korral võib küünarnuki panna kipsi või tropi sisse, et see patsiendi puhkamise ajal immobiliseerida. Võib pakkuda ka valuvaigistavaid ravimeid, mis tagavad patsiendi mugavuse küünarliigese venituse paranemise ajal. Tõsisemate pingete korral võib pisarate parandamiseks osutuda vajalikuks operatsioon, sest keha ei saa sellega ise hakkama ja käsi tuleb küünarnuki paranemise ajaks immobiliseerida.
Füsioteraapiat kasutatakse taastumise ajal küünarnuki toetamiseks ja selle tugevuse taastamiseks. Füsioteraapia seansid kohandatakse vastavalt patsiendile ja koormusele, kusjuures terapeut hakkab liigese paranedes aeglaselt töötama nõudlikumate harjutusteni. Üks asi, mida füsioteraapiaga alustamisel arvestada, on pikaajalised eesmärgid, kuna lähenemine võib varieeruda sõltuvalt sellest, mida patsient soovib pärast liigese paranemist teha.