Kuulmismälu ülesanne on aidata õppimisel teabe salvestamise ja teabe meeldetuletamise kaudu. Heliinformatsiooni töötleb aju ja salvestab, et seda saaks hiljem kasutada. Kuulmisinfo töötlemisel põhinevat mälu on kolme erinevat tüüpi: kajaline, lühiajaline ja pikaajaline.
Kajaline kuulmismälu on väike osa lühiajalisest mälust. Teavet kuulatakse, töödeldakse ja salvestatakse. See teave tekitab ajus kaja. Kaja võimaldab teavet salvestada ja meelde tuletada ainult umbes kolm kuni neli sekundit pärast helide kuulmist.
Lühiajaline kuulmismälu algab kajamälust. Kui on usaldusväärset teavet, mida tuleb säilitada, salvestatakse see lühiajalisse mällu. Infot vaimselt korrates muutub see lühiajalise mälu osaks, et seda lühikese aja jooksul vajadusel meelde tuletada. Lapsed õpivad sel viisil helitehnikat. Helid on kuulda, need kajavad läbi aju ja pärast kordamist grupeeritakse lühimällu.
Kui teave peab olema püsiv, on kuulmismälu pikaajaline. Pikaajalised mälestused on ajus rühmitatud, et neid saaks meelde tuletada. Näiteks õpivad lapsed rääkima, kuuldes sõnu moodustavaid foneetilisi helisid. Neid esialgseid helisid töödeldakse ja rühmitatakse kajamäluna. Häälikuid korrates liiguvad need lühiajalisse mällu ja sealt rühmitatakse helid pikaajaliseks mällu, et neid saaks meelde tuletada ja moodustada lisasõnu.
Kuulmismälu puudulikkus võib põhjustada probleeme, eriti lastele. Keel tugineb lapse võimele kuuldut mõista. Lugemisoskus võib kuulmismälu puudulikkuse tõttu viibida. Tähtede, numbrite ja sõnade meeldetuletamine hõlmab erinevaid ajupiirkondi, kuigi kogu see teave on kuuldav. Puudus võib esineda ühes neist piirkondadest või kõigis neist.
Näiteks kui kuulmismälu puudulikkusega inimesel on probleeme sõnade seeria meeldejätmisega, võib mitme ülesande täitmine olla keeruline. Kuigi probleemiks on ainult üks valdkond, mõjutab see nii lapsepõlves õppimist kui ka täiskasvanueas õppimist. Elu tööalased ja isiklikud aspektid nõuavad ülesannete täitmiseks võimet teavet meelde tuletada.
Kuigi enamik täiskasvanuid on kooli lõpetanud ja neil pole vaja klassiruumis õpet läbida, kasutatakse siiski kuulmismälu. Täiskasvanud toetuvad tööandjate antud juhistele. Samuti toetuvad nad teatud ülesannete, näiteks tegevuste, pereliikmete antud teabele. Telefoninumbreid töödeldakse kuulmise teel ja rühmitatakse lühimällu koos muu seeriasse kuuluva teabega.