Kuslapuu põõsas on Lonicera perekonda kuuluv taim. Mõned kuslapuutaimed on pigem viinapuud kui põõsad. Hiinas on 100 kuslapuuliiki, umbes 20 liiki on levinud Euroopas, umbes 20 Põhja-Ameerikas ja umbes 40 kuslapuuliiki, mis on levinud mujal põhjapoolkeral. Enamik kuslapuu taimi on heitlehised, mis tähendab, et nad kaotavad oma lehed hooajaliselt, samas kui mõned on igihaljad, mis tähendab, et neil on lehti aastaringselt.
Kuslapuul on väikesed ovaalsed lehed, magusalt lõhnavad kellukakujulised õied ja väikesed ümarad marjad, mis on sageli kergelt mürgised. Lillede nektar on söödav ja meelitab ligi koolibri ja mõningaid röövikuid. Paljusid kuslapuu põõsaliike kasvatatakse ilutaimedena.
Sinimarja kuslapuu (L. caerulea), mida nimetatakse ka magusa kuslapuuks, on üks väheseid söödavate marjadega kuslapuu liike. See on levinud kogu põhjapoolkeral, sordid Aasias, Põhja-Ameerikas ja Euroopas. Oranž kuslapuu (L. ciliosa), lehtpuu kuslapuu põõsas, mis on levinud Põhja-Ameerika lääneosa metsades, sisaldab ka söödavaid marju, kuigi neid süüakse harva. Oranžil kuslapuul on pöörised või oranžid õied ja erkpunased marjad.
Amuuri kuslapuu (L. maackii) on Hiina, Jaapani, Mongoolia ja Venemaa piirkondades levinud põõsas. Jaapanis on see liigitatud ohustatud liikide hulka, kuid Ameerika Ühendriikides on see muutunud invasiivseks. Sellel on valged kuni heleoranžid õied, mis kasvavad paarikaupa ja punased kuni mustad marjad. Amuuri kuslapuu võib moodustada tihedaid tihnikuid. Siiski on see populaarne dekoratiivtaim ja tal on erinevat värvi õitega kultivarid.
Paljud Aasia kuslapuu liigid, mis toodi USA-sse dekoratiivtaimedena, on muutunud invasiivseteks liikideks. Näideteks on valgete kuni kollaste õitega ja tumepunaste marjadega Morrow’ kuslapuu (L. morrowii) ning roosade kuni punaste õitega ja oranžide või punaste viljadega tatari kuslapuu (L. tatarica). Kastlehine kuslapuu (L. nitida) on pärit Hiinast ning sellel on valged õied ja tumepunased viljad. See on vastupidav ja populaarne hekina. Ka Hiinast pärit privet kuslapuu (L. pileata) on valgete õite ja lillade marjadega ning võib säilitada oma lehti ka pehmel talvel.
Euroopa kuslapuuliikide hulka kuuluvad kärbes kuslapuu (L. xylosteum), mis on ainus Suurbritannias levinud kuslapuu, ja alpi kuslapuu (L. alpigena), Lõuna- ja Kesk-Euroopa mägimetsade lehtpuu kuslapuu. Alpi kuslapuul on suvel erkpunased marjad, kuigi need ei ole söödavad.
Chaparral kuslapuu (L. interrupta) kasvab California ja Arizona osades. See on roosade õitega ja punaste marjadega vastupidav põõsas. Lõuna-kuslapuu (L. subspicata), teine ainult Californias kasvav tšaparliliik, on kollaste õitega ja väikese punase või kollase marjaga. Lilla kuslapuu (L. conjugialis) on kuslapuu põõsas, mis on levinud ka Lääne-Põhja-Ameerikas ja millel on paarid sügavlillad lilled, punased viljad ja kergelt karvased lehed. Samast piirkonnast on levinud ka karulauk või kaksik-kuslapuu (L. involucrata), millel on karvased kollased õied ja mustad marjad.