Kupongvõlakirjad on teatud tüüpi võlakirjade emissioon, mille eeliseks on intressimakse saamine poolaasta kaupa. See on vastupidine muud tüüpi kaubeldavatele võlakirjaemissioonidele, mille puhul intressi maksmine võib toimuda kord aastas või kaks korda aastas või isegi edasi lükata kuni võlakirja täieliku tähtajani. Kupongvõlakirja puhul makstakse intressi sagedamini, kusjuures võlakirja nimiväärtus makstakse täielikult võlakirja lunastustähtaja saabumisel.
Kupongvõlakirja üks ilmselge eelis on see, et see aitab luua võlakirjaomanikule kindla tuluallika antud kalendriaasta jooksul. Sõltuvalt tegeliku võlakirjaemissiooni struktuurist on intressimakse suurus või kupong erinev. Mõned seda tüüpi kaubeldavad võlakirjad võimaldavad fikseeritud kupongimakset, teised aga muutuvat kupongimakset, mis põhinevad kindlal ajahetkel tasumisele kuuluva intressi arvutamise ujuval süsteemil.
Kui rääkida intressimäärast, mida saab teenida kupongvõlakirjaga, siis puudub kindel regulatsioon, mis sunniks kupongvõlakirjaemissiooni kättesaadavaks tegema intressimääraga, mis on kõrgem või madalam muud tüüpi võlakirjade suhtes kohaldatavatest intressimääradest. Samas ei ole ebatavaline, et rakendatav intressimäär on veidi madalam kui muud tüüpi võlakirjadel, mis võib olla tingitud võlakirjaemitendi sagedasematest intressimaksetest tulenevatest lisakuludest.
Sarnaselt esitajavõlakirjale on võimalik osta kupongvõlakirja, mis on ülekantav. Kupongiga võlakirjaemissiooni valimisel tuleks siiski olla ettevaatlik, kui seda tüüpi tegevus võib tulevikus olla võimalik. Mõnel juhul võib kupongvõlakirja üleandmine uuele võlakirjaomanikule põhjustada muudatuse tasumisele kuuluva intressi arvutamise viisis. Kaasata võib ka teatud tüüpi tasusid, millega ostja või müüja peavad enne ülekande lõpuleviimist tasuma.