Kupongimakse on makse, mis tehakse võlakirja omanikule intressi eest, mis võlakirjale koguneb selle tähtaja saabumise ajal. Tavaliselt tehakse seda poolaasta maksena, seega makstakse korraga ainult pool võlakirja intressist. Mõiste “kupong” kasutamine tuleneb suuresti loobutud praktikast kinnitada võlakirjale kupongid, mida saab võlakirjast eraldada või “kärpida” ja esitada emitendile intressi maksmiseks. Kupongimakse määrab sageli võlakirja tootluse igal ajahetkel.
Tavaliselt viitab kupongimakse võlakirja kupongimäärast või intressimäärast võlakirja omanikule tehtud maksele. Võlakiri on sisuliselt ühe isiku või agentuuri poolt teisele antud laen. Kui keegi ostab võlakirja, olenemata sellest, kas see on ettevõttelt või valitsuselt, maksab ta raha, mis tuleb võlakirja tähtaja saabudes tagasi maksta. Võlakirjadega on sageli seotud intressimäärad või kupongimäärad ning kupongimakse on selle intressi iga-aastane või poolaastane makse.
Kupongimakse eest makstav summa põhineb võlakirja enda nimiväärtusel, mida nimetatakse ka nimi- või nimiväärtuseks. Kui keegi ostab võlakirja näiteks 1,000 USA dollari (USD) eest 10% intressi või kupongimääraga, saab ta igal aastal kupongimaksena 100 USD. Seda makstakse tavaliselt välja poolaastas, nii et ta saab iga kuue kuu tagant 50 USD suurust makset. Makse tehakse sama intressimääraga olenemata võlakirja tegelikust või turuväärtusest, kuigi seda võetakse sageli arvesse võlakirja “tootluse” hindamisel.
Tootlus viitab kupongimaksena makstud summale, võrreldes võlakirja praeguse turuväärtusega. Eelmises näites oleks tootlus 10%, kuna turuväärtus oli endiselt 1,000 USD ja võlakirja omanik sai 100 USD suuruse aastamakse. Kui võlakirja turuväärtus langeks, näiteks 750 USD-ni, oleks tootlus umbes 13.3%, kuna võlakiri oli vähem väärt, kuid maksis siiski sama intressi. Teisest küljest, kui võlakirja väärtus tõuseks 1,200 USD-ni, oleks tootlus umbes 8.3%, kuna võlakiri oleks väärt rohkem, makstes välja intressimäära, mis on tegelikult madalam kui algselt. Seda tootlust peetakse tavaliselt rohkemaks kui kupongimaksete summadeks, kuna see peegeldab pigem võlakirja hetkeväärtust kui staatilist väärtust.