Kuningpingviin on pingviiniliikidest suuruselt teine, täiskasvanud kõrgus on 33 tolli (85 cm) kuni 37 tolli (95 cm) ja kaal 24 naela (11 kg) kuni 33 naela (15 kg). Seda leidub saartel Atlandi ookeani lõunaosa, India ja Vaikse ookeani subantarktika piirkondades. Väga sotsiaalsed loomad, nad elavad kolooniates, mis võivad koosneda tuhandetest pingviinipaaridest, kes on pesitsushooajal monogaamsed. Metsiku kuningpingviini eluiga on 15–20 aastat ja isendid on vangistuses elanud kuni 40 aastat.
Väiksematel kuningpingviinidel, mida sageli peetakse ekslikult keiserpingviinideks, on klanitud raam, mis võimaldab neil keiserpingviinide kombel hüppamise asemel hõlpsalt maismaal kõndida. Isased ja emased on välimuselt sarnased, valge kõhu, tumeda hõbehalli selja ja tumedama peaga. Mõlemal sugupoolel on kurgus ja kõrvades ereoranžid laigud, nokal on roosad laigud. Täiskasvanud on veidi tumedamad kui noorloomad, kuid nende välimus on sarnane.
Kuningpingviinide paks sulestik kaitseb neid külma eest nii maal, kus nad hoolitsevad poegade eest, kui ka vees, kus nad peamiselt jahti peavad. Välimine sulgede kiht on veekindel, õlise tekstuuriga. Kolm sisemist sulgede kihti kaitsevad mõru temperatuuri eest; Kuningpingviinid kogunevad ka kokku, et saada soojust oma koloonia teistelt liikmetelt.
Kuningpingviinidel on kõigist pingviinitüüpidest pikim pesitsusperiood ja iga tsükli tulemuseks on üks tibu monogaamsest vanematest. Munetakse üks muna, mis kandub emaselt isasele ja tagasi; üks vanem hoolitseb muna eest ja reguleerib temperatuuri, samal ajal kui teine vanem otsib paari. Kui muna koorub, jätkub tsükkel umbes kolm nädalat. Seejärel karjatatakse tibu koos teiste sarnases vanuses tibudega ning mõlemad vanemad toovad oma tibudele toitu seni, kuni see on isemajandav, kuni 60 nädalat hiljem.
Ujudes uskumatult energiasäästlik kuningpingviin suudab toidu otsimiseks sõita sadu miile. Nad elavad toidul, mis koosneb peamiselt kaladest, peajalgsetest ja mõnikord ka koorikloomadest. Täiskasvanuid jahivad omakorda mõõkvaalad ja hülged, kaldalindude saagiks võivad aga saada munad ja tibud. Kunagi jahtisid inimesed kuningpingviini õli ja liha saamiseks ning mune korjati toiduks. Salaküttimise vastased seadused kehtestati 1905. ja 1959. aastal.