Kulupõhine lähenemisviis on kinnisvara hindamisel lõdvalt kasutatav mõõdik, mis põhineb vanadel reeglitel, mille kohaselt keegi ei taha hoone kasutamise või ostmise eest maksta, kui sarnase hoone ehitamine maksaks vähem. Seda mõõdikut kasutatakse enamasti kodu- või ärihoone turuväärtuse määramisel ja see arvutatakse keskmise ehitusmaksumusena, millele on lisatud maa ja miinus amortisatsioon. Kulupõhine lähenemine võib maa- ja ehituskulude pideva kõikumise tõttu mõnes piirkonnas siiski olla väga ebatäpne.
Kulupõhine lähenemine võtab arvesse sama või sarnase hoone ehitamise praegust keskmist maksumust, kuid see baasarv võib muutuda toormehindade, maa saadavuse ja piirkonna populaarsuse või nõudluse tõttu. Arvesse võetakse ka selle maa keskmist hinda, millel hoone asub. Kulum või seda kajastav marginaal lahutatakse kulumeetodist. Kuna nii paljud muutujad võivad lõppnumbrit nii kiiresti muuta, on tavaline, et lähenemist nähakse pigem hinnavahemiku kui kindla numbri alusel.
Müüjad ja kinnisvaramaaklerid kasutavad kulupõhimõtteid, et pakkuda äri- ja elamukinnisvaradele konkurentsivõimelisi hindu. See meetod on eriti kasulik siis, kui hinnatakse unikaalseid omadusi või maapiirkondi, kus turuandmed koheselt puuduvad. Piirkondades, kus on palju sarnaseid hooneid, võib kinnisvara väärtuse määramisel kasutada selle asemel võrreldavaid hindu ja turuandmeid.
Ostjad, kes on teadlikud sellest, kuidas hoonet hinnati, mõistavad paremini oma võimet hinnaläbirääkimisi pidada. Kuigi hinnad ei ole nii lihtsad kui kunagi varem, on kulupõhine lähenemine siiski kindel koht kinnisvara väärtuse hindamiseks ostja seisukohast. Ehitajad kasutavad kodu- või ettevõtteplatsi ehitamise otsustamiseks eriti kulupõhist lähenemisviisi. Kui ehitajad seda mõõdikut ignoreerivad, võib olla lihtne ehitada kinnisvara kõrgema hinnaga, kui seda saaks müüa.
Paljud kinnisvaraeksperdid usuvad isegi, et ainult need, kellel on ehitus- ja materjalikuludest mõõdukas arusaam, peaksid kinnisvara hindamisel kasutama kulupõhist lähenemist. Muid tegureid, nagu nõudlus ja turuandmed, kasutatakse arenenud piirkondades sagedamini, kuna need hindamismeetodid kipuvad olema stabiilsemad. Need hindamismeetodid on keerukamad, kuid annavad tõenäoliselt ka täpsema hinnangu kinnisvara väärtusele.