Kulutegurid on tegurid või sündmused, millel on teatud tüüpi otsene või kaudne mõju konkreetse tegevusega seotud kuludele. Kui iga kuluteguri mõju on võimalik arvestada eraldi, siis ABC ehk tegevuspõhise kuluarvestuse lähenemisviisi puhul võetakse arvesse kõiki tegevusega seotud olulisi tegureid või sündmusi ja määratakse nende kumulatiivne mõju. Asjakohaste tegurite tuvastamise protsessi osana liigitatakse iga kulutekitaja kas ressursijuhiks või tegevuse mõjutajaks.
Tegevust mõjutava kuluteguri puhul on mõte võtta arvesse kõiki tegureid, millel on teatud tüüpi kaudne mõju tegevuse kuludele. Näiteks konkreetset toodet tootva tehase ülalpidamiskulusid käsitletakse kaudsete kuludena, kusjuures tegevuse mõjutaja on seotud tundide arvuga, mille jooksul masinaid selle toote tootmiseks kasutatakse. Samamoodi on kvaliteedikontrolliga seotud kulud kaudsed kulud, mille kuluteguriks on teatud aja jooksul toodetud ühikute nõuetekohaseks kontrollimiseks vajalik tundide arv.
Kui kulutekitaja tuvastatakse ressursijuhina, keskendutakse ressurssidele, mida tegevuse osana tarbitakse. See tähendab, et tooraine maksumust või toodete loomiseks kasutatud tööjõudu peetakse kulukäituriks, kuna nende materjalide eest makstav hind ja töötajatele makstav töötasu mõjutavad otseselt igasse toodetud ühikusse tehtud investeeringuid. Seda tüüpi juht on väga oluline, kuna see on osa põhiandmetest, mida kasutatakse iga müüdud ühiku jaehinna määramiseks.
Kuluteguri kindlakstegemiseks on vaja hoolikalt uurida toote tootmise arvelt ja selle mõju sellele kulule. Klassikalist näidet võib näha kättetoimetamisteenuse toimimises. Ettevõte pakub oma klientide nimel kaupade tarnimise teenust erinevatesse asukohtadesse. Selle tegevusega kaasnevad mitmed kulud.
Ettevõte peab tasuma tarneauto ülalpidamise, juhi töötasu, veokile kütuse ostmise ja veoki perioodilise hoolduse. Lisaks on tarneäri tegevuse jätkamiseks vajalik kindlustus veokil ja tarnitavatel esemetel. Paljude nende kulude tarbimismäär põhineb teatud aja jooksul sooritatud tarnete arvul. See tähendab, et selle stsenaariumi puhul on üheks tõenäoliseks kuluteguriks iga tööpäeva jooksul veokiga tehtud tarnete arv.