Kultuurisotsioloogia on üks sotsioloogia harusid, mis keskendub kindlatele ühiste uskumuste, normide ja tavade kogumitele, mis toovad teatud inimrühmi kultuurina kokku. Mõned selle kultuuriuuringu põhifookused on sümbolid, objektid ja nendega seotud sotsiaalsed tähendused. Paljud kultuurisotsioloogid uurivad ka teatud kriteeriume, mis eristavad ühte kultuuri teisest. Erinevalt mõnest teisest sotsiaalteadusest on kultuurisotsioloogia sageli paindlikum, kuna kultuurinormid võivad ajas muutuda.
Sümbolid moodustavad kultuurisotsioloogias erilise huvivaldkonna; neid defineeritakse tavaliselt kui erinevaid märke, millel on ettekirjutatud tähendus. Sõnu, kehakeelt ja kunstiteoseid saab kõik antud kultuuris sümboliteks liigitada. Tegur, mis annab sümbolile tähtsuse, on ühise kultuuriga inimeste seas laialt levinud üksmeel selle tähenduse osas. Sümbolid erinevad oluliselt materiaalse kultuuri elementidest, kuna sümbolid ei pea tingimata olema füüsiliselt käegakatsutavad esemed, näiteks riided. Erinevalt mõnest teisest sotsioloogia harust paneb seda tüüpi sotsiaalteadus rohkem rõhku sümbolite uurimisele kui teadusliku meetodi süstemaatilistele sammudele.
Kultuurisotsioloogid kulutavad aega ka erinevate kultuuride normide ja väärtuste uurimisele. Väärtused moodustavad kriteeriumide kogumi, mida kultuuri liikmed kasutavad selleks, et teha kindlaks, millised konkreetsed eluviisid on kõige ideaalsemad ja järgimist väärt. Normid on väärtustega tihedalt seotud, kuna need dikteerivad käitumise, mida peetakse kõige soovitavamaks ja parimaks teatud ühiskonna kui terviku hüvanguks. Mõned näited kõige sagedamini leitud normidest hõlmavad sotsiaalseid kombeid, kohalikke seadusi ja traditsioonilisi ootusi. Domineeriva kultuuri normide mittejärgimine võib sageli kaasa tuua sanktsioonid – või võib-olla subkultuuri moodustamise, kui oluliselt suur grupp rikub piisavalt aktsepteeritud norme.
Subkultuurid on kultuurisotsioloogias populaarne uurimisteema. Nendel äärerühmadel on tavaliselt üsna erinevad normide ja väärtuste kogumid, mida nende liikmed kujundavad vastuargumentidena domineeriva kultuuri omadele. Kultuuriuuringutes tuuakse välja mitu subkultuuri esilekerkimise põhjust, nimelt rahulolematust ootustega, mida suurem ühiskond saab oma liikmetele peale suruda. Kultuurisotsioloogia võib teiste subkultuuride põhjustena välja tuua ka erinevused kultuurikapitalis.