Kogenud aednikel on kasvuperioodi pikendamiseks ja õrnade noorte taimede kaitsmiseks palju tööriistu. Mõned aednikud kasutavad traditsioonilisi täissuuruses õhupumpade ja kütteelementidega kasvuhooneid, teised aga eelistavad odavamat ja lihtsamini hooldatavat külmkarkasskasvuhoonete kasutusviisi. Külmkarkass-kasvuhoone on lihtsalt maapinnast madal neljatahuline konstruktsioon, millel on läbipaistev ülaosa ja mis on loodud laskma sisse päikesekiiri, et hoida taimi sees kaitstuna ja külmema ilmaga soojas. Sellist kasvuhoonet on lihtne valmistada ringlussevõetud materjalidest või saab seda komplektina kaubanduslikult osta.
Külmkarkasskasvuhoone põhikonstruktsioon koosneb neljast madalast seinast, millel on kaks kaldus külgseina, mis on taga kõrgemal kui eest. Kaldus on külmkarkassiga kasvuhoones kahel eesmärgil: esiteks võimaldab see lumel, vihmal ja prahil kaanelt maha libiseda, et ülemine paneel oleks puhas; teiseks tagab see, et sees olevad taimed saavad maksimaalse päikesevalguse isegi hilisel päeval, kui päike hakkab loojuma.
Külmkarkassilised kasvuhooned peaksid alati olema suunatud lõuna poole, et võimaldada maksimaalset päikest, ega tohiks asuda puude või muude objektide all, mis võivad selle varju jätta. Sageli ehitatakse külmraamid maja, garaaži või kuuri lõunapoolsele küljele, mis võimaldab olemasoleva konstruktsiooni seinal toimida külma karkassi tagaseinana. Kui hoonet köetakse, aitab see pilvestel päevadel külma raami soojana hoida.
Külmkarkasskasvuhoone kõige olulisem element on läbipaistev pealispaneel. Aednikud, kes teevad ise külmraame, kasutavad tavaliselt kaanena taaskasutatud tormiaknaid, mille hinged on kaane avamise ja sulgemise hõlbustamiseks sisse keeratud. Teine kaane jaoks kasutatav materjal on vastupidav läbipaistev plastik, mis on piisavalt tugev, et taluda tuult ja talvetorme.
Kuigi külm raam tuleks hoida suletuna, et vältida kuumuse väljapääsu väga külma ilmaga, peaks see olema avatud soojematel päevadel, et sees olevad taimed ei kuumeneks üle. Külmkarkass-kasvuhoone peaks asuma ka kohas, kus on suurepärane drenaaž, et taimed märja ilmaga ei vetti ega upuks. Külma raami küljed võivad olla valmistatud tellistest, betoonplokkidest või lagunemiskindlast puiduliigist.
Aednikud kasutavad suvehooaja pikendamiseks sügisel külmraame, kaitstes taimi temperatuuri langemise eest ning tagades ürtide, salatiroheliste ja juurviljade saagi talvekuudeks. Hilistalvel kuni varakevadeni enne viimast külmumist kasutatakse üheaastaste taimede seemnete külvamiseks külmasid raame, et saada õitsengule edumaa või karastada toas alustatud õrnad seemikud. Kui temperatuur on eriti madal, võib külmad raamid katta tekkide või isolatsioonimaterjaliga, näiteks heinaga, et hoida taimi soojas kuni päikese taasilmumiseni.