Kulla anodeerimine, mida mõnikord nimetatakse ka kulla kastmiseks, on protsess, mille käigus mitteväärismetallid kaetakse kullavärvi saamiseks, kuid neid ei kastata tingimata päriskulda. Seda saab teha paaril erineval viisil. Kõige tavalisem kulla anodeerimismeetod on kaheosaline protsess, mille käigus anodeeritakse esmalt mitteväärismetall ja seejärel kaetakse see kullavärviga. Värvi saab tekitada ka kattekiles, segades väävelhappe elektrolüüdi orgaanilise happega.
Anodeerimine on elektrokeemiline protsess, mille käigus tekib elektrolüütilises lahuses mitteväärismetallile oksiidkile. Töödeldavast metallist saab anood ehk positiivne elektrood ning vool juhitakse selle ja katoodi ehk negatiivse elektroodi vahel. Väävelhapet kasutatakse tavaliselt elektrolüütilise lahusena. Kui alalisvool juhitakse läbi lahuse, moodustub anoodiline kile. Kui mitteväärismetallina kasutatakse alumiiniumi, nimetatakse kilet alumiiniumoksiidiks.
Anodeerimisprotsessi saab läbi viia mitmesugustel mitteväärismetallidel, kusjuures alumiinium on üks levinumaid. Mitteväärismetallina võib kasutada ka titaani, tsinki ja magneesiumi. Titaani kasutamine võib toota kuldkatte ilma värvaineid kasutamata. Titaaniga saab moodustada nitriidkatte, mis annab kuldse värvi ja säilitab siiski korrosioonikindluse. Titaani kulla anodeerimist kasutatakse sageli ehete ja kunstiteoste loomiseks.
Regulaarsete anodeerimisprotsesside korral rakendatakse elektrivoolu ühtlase ja konstantse kiirusega. Sama kullavärvi saab toota ka anoodkile osana erineval viisil. Seda tehakse orgaanilise happe ja väävelelektrolüüdi seguga ning rakendatakse impulssvoolu, luues kuldse anoodkile.
Kulla anodeerimisel saab kasutada ka anorgaanilisi meetodeid. Raudammooniumsulfaadi kasutamine elektrolüütilise lahusena annab mitteväärismetallile musta või kuldse värvi. Anorgaanilisel meetodil loodud kulla anodeerimine annab tugevama katte, mis ei kaota tõenäoliselt oma värvi. Kui kasutatakse anorgaanilisi värvaineid, suletakse need tavaliselt viimistluse kaitsmiseks.
Metallid on anodeeritud, et kaitsta neid korrosiooni eest. Andodeerimine muudab metalli pinna tekstuuri. Korrosioonikindlust saab saavutada tihendusprotsessiga. Mitteväärismetallid võivad muutuda kõvamaks kui algne metall, kuid võivad kaotada kulumiskindluse. Anodeeritud katte paksuse suurendamine või hermeetiku pealekandmine võib suurendada väliskihi vastupidavust.