Külgtõus on alakeha harjutus, mis on suunatud tagumiku, puusade ja jalgade lihastele. See sarnaneb teiste väljaastumisharjutustega selle poolest, et see hõlmab suure sammu tegemist ja seejärel keharaskuse langetamist sammu teinud jalale, kuid külgtõuge nõuab, et sportlane astuks selle sammu pigem küljele, mitte ette või taha. On mõned variandid, mis võivad treeningu intensiivsust suurendada.
Külgtõuke sooritamiseks peaks sportlane alustama seisvast asendist, käed lõdvalt külgedele rippuma. Treeningu ajal võib sportlane vabalt kasutada käsi tasakaalu säilitamiseks, kui need ei anna hoogu, mis võiks harjutuse tõhusust häirida. Jalad peaksid olema umbes õlgade laiuselt. Kogu treeningu vältel on oluline hoida kõhulihased pingul, et need suudaksid pakkuda piisavat tuge keha tuumale. Ka selg peaks jääma sirgeks ja pea peaks kogu aeg ettepoole vaatama.
Külgtrenni alustamiseks võtab sportlane oma raskuse ühelt jalalt maha ja astub otse sellele küljele. Sel hetkel on mõlemad jalad endiselt sirged ning jalad ja põrand peaksid moodustama võrdkülgse kolmnurga. Sellest asendist kõverdub sportlane sammu teinud jala puusadest ja põlvest, säilitades samal ajal teise jala sirguse. See langetab keha põranda poole ja muudab sammu teinud sääre sääre põrandaga risti. Sportlane peaks jätkama põlve painutamist, kuni sääreosa on põrandaga täiesti risti ja põlv on üle jalalaba.
Suurem osa sportlase kaalust langeb sel hetkel painutatud jalale. Mõlemad jalad peaksid jääma maapinnale tasaseks ja selg peab olema sirge. Kui sportlane on põlve õigel määral painutanud, peaks ta seda uuesti sirutama. Seejärel peaks sportlane muutma sammude järjekorda, kuni ta on naasnud algasendisse. Seejärel peaks sportlane sooritama sama jada, astudes teise jalaga.
Üheks oluliseks teguriks külghüppe korrektsel sooritamisel on sammu suurus. Liiga kaugele astudes ei ole võimalik sääre täielikult risti viia. Kui te ei astu piisavalt kaugele, on sääreosa risti enne, kui põlv on väga kaugele painutatud, vähendades nii harjutuse kasulikkust.
Kui sportlane sooritab külghüppe õigesti, on sellel mitmeid eeliseid. See tugevdab peamiselt tuharalihaseid, puusi ja nelipealihaseid. Samuti pakub see teatud eeliseid reie- ja kõhulihastele ning annab puusa- ja reielihastele mõnusa venituse. Nendel sportlastel, kes soovivad külgharjutuse intensiivsust tõsta, on võimalik vastupanu suurendamiseks käes hoida kas kangi või hantlikomplekti.