Kuldne kolmnurk on piirkond Kagu-Aasias, mis on saanud kuulsaks oma oopiumitootmise poolest. Alates 1950. aastatest on ülemaailmses oopiumitootmises domineerinud Kuldne Kolmnurk ja naabruses asuv Kuldne Poolkuu, kusjuures narkokaubandus nendes piirkondades on tõsine probleem. Koos oopiumi ja heroiiniga kauplemisega kaasnevad sellised probleemid nagu vägivald, kahtlustatav inimkaubandus ja põllumaa muutmine oopiumipõlludeks.
Oopiumi ajalugu selles piirkonnas on pikk ja väga keeruline. Tundub, et oopiumimoonid pärinevad Kuldse Kolmnurga piirkonnast, kuigi oopiumi ajalugu on nii pikk, et taime päritolu on pisut raske kindlaks teha. Oopiumi ei kasutatud aga Kagu-Aasias meelelahutusliku uimastina laialdaselt kuni kurikuulsate oopiumisõdadeni 1800. aastatel.
1800. aastatel pidid Briti kauplejad Kagu-Aasias vastama suurele nõudlusele Hiina ja Aasia kaupade järele Euroopas. Inimesed tahtsid Hiinat, siidi ja mitmesuguseid muid ekspordiartikleid, kuid hiinlased ei tundnud Briti kaupade vastu suurt huvi, sundides kauplejaid maksma kõvas valuutas, mitte kaubanduses. Selline korraldus ei rahuldanud paljusid kauplejaid, mistõttu hakkasid britid oopiumi salakaubana Indiasse ja Hiinasse vedama eesmärgiga panna sellest ainest sõltuvuses olevad inimesed teenima suuri summasid sularaha.
Hiina valitsus ei olnud asjade sellise seisuga rahul ja püüdis jõustada oma uimastiseadusi, vallandades oopiumisõjad. Lõppkokkuvõttes suutsid britid sundida hiinlasi territooriumi loovutama ja oma piire kaubanduseks avama ning paljud teised koloniaalriigid järgisid Hiina valitsuse meelehärmi. Oopiumisõjad suurendasid piirkonnas oopiumi nõudlust ja tootmist, pannes aluse kuldse kolmnurga kasvule.
1950. aastatel hakkasid Kuldse Poolkuu riigid, kuhu kuuluvad Afganistan ja Pakistan, oopiumitootmist piirama. Vastuseks kolis tootmine Taisse, Laosesse, Myanmari ja Vietnami – piirkonda, mida hakati nimetama “kuldseks kolmnurgaks”, viidates piirkonna üleujutatud tohutule oopiumikasumile. Oopiumitööstuse kasv piirkonnas osutus plahvatuslikuks ning narkokaubitsejad alustasid ka oopiumi töötlemist heroiini ja muude derivaatide valmistamiseks, eesmärgiga muuta narkootikumide tootmine veelgi tulusamaks.
Mõnede kuldse kolmnurga riikide uimastiseadused on üsna karmid, mistõttu oopiumi tootmine ja müük on riskantne äri. Vaeses piirkondades võivad põllumehed aga pidada oopiumiga kaasnevat ohtu kasu väärt, kuna oopium on palju tulusam kui riis ja muud toidukultuurid. Selle tulemusena kasvab uimastitootmine piirkonnas jätkuvalt. Tootmise katkemine Afganistanis pärast Ameerika sissetungi 2001. aastal tõi kaasa ka kuldse kolmnurga kasvu.