Maa drenaaž võimaldab vett maapinnalt vabalt voolata. Maa kuivendamiseks on mitmeid erinevaid vorme, alates looduslikust drenaažist, mida leidub paljudes maailma piirkondades, kuni kunstliku drenaažini, mis on paigaldatud spetsiaalselt kuivendusprobleemide lahendamiseks või maakasutuse probleemide lahendamiseks. Maa äravool on veeringluse oluline osa ja sellel võib olla mitmesuguseid tagajärgi.
Inimesed viitavad sageli drenaažile, kui nad räägivad maast, mida inimesed kasutavad. Maa kuivendamine on tavaliselt inimkasutuse jaoks kriitiline, sest ehituseks on vajalik hästi kuivendatud maa. Kui maa on niiske, ei pruugi konstruktsioonid püsida stabiilsena ning halb drenaaž võib samuti kaasa aidata septiliste süsteemide ja juurdepääsetavuse probleemidele. Näiteks oleks ligipääsetavusprobleemiks jalgtee, mis talvekuudel pidevalt lompides. Halb drenaaž võib põhjustada probleeme ka aianduses ja põllumajanduses.
Mõned maa kuivendusvõimalused, mida saab drenaaži parandamiseks kasutada, hõlmavad kaevikute ja prantsuse kanalisatsiooni paigaldamist vee kogumiseks ja teise piirkonda suunamiseks. Asjade äärmuslikumal otsal saab pumpamist kasutada vee tõstmiseks madalalt maapinnalt. Näiteks osa Madalmaadest toetub kasutatava maa muutmiseks pumpamisele, sest inimesed on asunud elama taastatud maale, mis oli kunagi soine või osaliselt vee all.
Drenaaž on tavaline probleem, millega tegeldakse, kui ala kontrollitakse enne kavandatavat arendustööd. Mõned märgid, mis näitavad, et äravool võib olla probleemiks, on madal maapind, seisev vesi või märgid, et mõnikord esineb seisvat vett, näiteks vetikaplekid. Näiteks võib keegi kodukohta kontrolliv inimene märgata, et koht on teest madalamal, mis viitab sellele, et vihmaperioodil voolab vesi tõenäoliselt teelt välja ja maale. Inimestelt võidakse nõuda ka mulla imbumiskatsete läbiviimist, et saada rohkem teavet drenaaži- ja perkolatsioonitingimuste kohta kindlal maatükil.
Inimesed on halva äravoolu kompenseerimiseks välja mõelnud mitmesuguseid viise. Mõnikord muutub see problemaatiliseks. Näiteks madalate piirkondade inimasustused on tõsiste tormide korral altid üleujutustele. Seetõttu tuleb üleujutuste ärahoidmiseks kasutada mitmesuguseid meetmeid, näiteks tõuke, ning kui need meetmed ebaõnnestuvad, võivad tulemused olla laastavad ja kulukad. Soostunud maa taaskasutamise praktika on muutunud vastuoluliseks ka keskkonnakaitselistel põhjustel, kuna inimesed väljendavad muret looduskeskkonna terviklikkuse pärast.