Küberrünnak on katse õõnestada või kahjustada arvutipõhise süsteemi funktsiooni või katset jälgida isikute liikumist Internetis ilma nende loata. Seda tüüpi rünnakud võivad olla lõppkasutajale või võrguadministraatorile märkamatud või viia võrgu niisuguse täieliku katkemiseni, et ükski kasutajatest ei suuda täita isegi kõige algelisemaid ülesandeid. Kuna seda tüüpi võrgurünnakud muutuvad üha keerukamaks, on tõhusate tarkvarakaitsevahendite väljatöötamine pidev protsess.
Oluline on mõista, et küberrünnak võib olla suhteliselt kahjutu ega põhjusta seadmetele või süsteemidele mingit kahju. See kehtib nuhkvara salajase allalaadimise korral serverisse või kõvakettale ilma seadme omaniku teadmata või nõusolekuta. Seda tüüpi küberrünnakute puhul on põhieesmärk tavaliselt koguda teavet, mis ulatub volitatud kasutajate üldiste liikumiste ja otsingute jälgimisest kuni võtmedokumentide või kõvakettale või serverisse salvestatud teabe kopeerimise ja edastamiseni. Kuigi lõppeesmärk on koguda ja edastada teavet, mis aitab adressaadil mingit rahalist kasu saavutada, töötab nuhkvara vaikselt taustal ja on ebatõenäoline, et see takistaks süsteemi tavapäraste funktsioonide täitmist.
Küberrünnak võib aga olla pahatahtlik. See kehtib viiruste kohta, mille eesmärk on keelata võrgu või isegi ühe Interneti-ühendusega arvuti funktsionaalsus. Sellistes olukordades ei ole eesmärk koguda teavet ilma, et keegi seda märkaks, vaid tekitada probleeme kõigile, kes kasutavad rünnatavat võrku või selle võrguga ühendatud arvuteid. Lõpptulemuseks võib olla aja- ja tulukaotus ning võimalik, et ründest mõjutatud ettevõtte klientidele kaupade ja teenuste tarnimine katkeb. Paljud ettevõtted astuvad tänapäeval samme tagamaks, et võrgu turvalisust täiustatakse pidevalt, et vältida seda tüüpi pahatahtlikke arvutirünnakuid.
Küberrünnakuteks liigitatakse ka küberterroristide katsed sekkuda elektrivõrkude ja muude avalike teenuste osutamise vahendite toimimisse. Kuna sedalaadi rünnakud võivad riigi infrastruktuuri kiiresti halvata, peetakse neid ideaalseks vahendiks rahvuse nõrgestamiseks. Strateegia, mis kasutab mitmeid küberrünnakuid, mis on ajastatud mitme erineva võtmesüsteemi samaaegseks katkestamiseks, võib teoreetiliselt muuta riigi suutmatuks ühestki rünnakust edukalt üle saada enne, kui suur kahju on tekkinud. Õnneks tunnistavad paljud riigid küberterrorismi väga reaalset ohtu ja astuvad samme, et kaitsta valitsuse ja avalike teenuste süsteeme mis tahes tüüpi Interneti-rünnakute eest, samuti tarkvara käsitsi sisseviimise eest, mis võib süsteeme häirida.
Nii nagu valitsused ja ettevõtted peavad olema teadlikud küberrünnaku võimalusest, peavad ka üksikisikud astuma samme, et kaitsta oma koduarvuteid ja nendega seotud seadmeid rünnakute eest. Peamine ennetusmeede on kvaliteetse viiruse- ja nuhkvaratõrjetarkvara turvamine ning selle regulaarne värskendamine. Lõppkasutajad peaksid enne kõvakettale laadimist kindlasti skannima ja kontrollima CDR-ile või sarnasele kaugsalvestussüsteemile salvestatud faile või programme.