Kubeme side on kiulise sidekoe riba, mis asub vaagna eesmises osas. See kulgeb vaagna ülemisest välisküljest häbemeluuni. Selle teekonda saab jälgida mööda diagonaalset kortsu puusa esiküljel, kus jalg puutub kokku torsoga. Kubeme sideme ülesanne on hoida paigal mitut vaagna kudet, kui need läbivad jala esiosa, sealhulgas lihaseid, närve ja veresooni.
See side tekib niudeluu eesmisest ülemisest selgroost, mis on niudeluu, vaagna liblikakujulise luu ülaosa ettepoole suunatud piir. Puusa esiküljel on tunda luust hari. Kubeme side pärineb kubemevoldi ülaosast – joonest, kus jalg puutub kokku puusaga – piki selle hari esiserva, kus luu hakkab allapoole kõverduma.
Siit ulatub sideme sirgjooneliselt sissepoole ja allapoole häbemeluu poole, mis on vaagna alumine siseluu. Nagu nende kahe luu vahele venitatud kummipael, kinnitub see struktuurile, mida tuntakse häbemetuberkulina. Häbemeluu on luuline eminents häbemeluu ülemises sisemises osas. See asub kubemevoldi alumisel piiril.
Torso ja jalgade vahelise eraldusjoonena toimib kubeme side kõhuseina alumise piirina. Kõõlusetaolise koe kiht, mida tuntakse aponeuroosina, ühendab kõhusirglihase ehk kuuepakilise lihase põhja ja välise kaldus lihase vaagnaga.
Piki selle alumist või alumist piiri peetakse kubeme sidet pidevaks teise kiulise kihiga, mida tuntakse fastsia lata nime all. Fastsia lata on kõõlusetaoline ümbris, mis ümbritseb ja eraldab reie lihaseid, selle kiud jooksevad sidemest eemale mööda jalga. Moodustades ka reieluu kolmnurga piiri, reie eesmise ülaosa sektsiooni, sisaldab kubeme side mõningaid olulisi struktuure sidekirme sees ja kolmnurga sees. Nende hulka kuuluvad teises kihis, mida tuntakse kui reieluukest, reieluu närv, reieluuarter ja -veenid ning kubeme lümfisõlmed.