Koorma toetamiseks maasse löödud pikka tugevat kolonni tuntakse ehituses vaiana. Kui vähemalt üks plaat on samba külge kinnitatud spiraalselt ja vaia on muljumise asemel maasse keeratud, nimetatakse vaia konkreetselt kruvivaiaks. Kui tavalised vaiad lüüakse maasse sarnaselt naeltega puiduplokki, siis kruvivaiad keeratakse maasse sarnaselt kruvidega puiduplokiks.
Algselt malmist või sepistatud rauast valmistatud kruvivaiad on nüüd enamasti valmistatud terasest. Kruvivaia tugevus sõltub osaliselt nii samba külge kinnitatud plaatide arvust kui ka plaatide läbimõõtudest ning samba enda kujust ja pikkusest. Kruvivaiad aitavad sellele mõjuva allapoole suunatud jõu üle kanda ümbritsevasse pinnasesse, seega sõltub selle kandevõime ka pinnase füüsikalistest omadustest ja ankurdussügavusest. Arvestades pinnase omaduste suurt varieeruvust ühest kohast teise, projekteeritakse kruvivaiad, võttes arvesse kohalikke pinnaseomadusi.
1800. aastate keskel ehitatud esimesed kruvivaiad toetasid peamiselt mudase või liivase pinnasega tuletorne Inglismaa ja Iirimaa rannikul. Sel viisil toetatud tuletorne nimetatakse mõnikord ka kruvivaiadega tuletornideks. Esimene selline tuletorn oli Maplin Sandsi majakas Inglismaa kagurannikul Thamesi jõe suudmes.
Sellest ajast alates on kruvivaiu hakatud kasutama paljudes muudes rakendustes. Neid võib kasutada mobiiltelefonitornide ankrutena ja kaldega muldkehade stabiliseerimiseks ning need võivad toetada tekke, piirdeid ja laudteid. Kruvivaiu kasutatakse ka elu- ja ärihoonete vundamentidena, dokkide ja muulide projekteerimisel, üleujutustõrjesüsteemides, kommunaalpostide toetamiseks ja isegi rullnokkade vundamendina.
Kuigi see võib esialgu maksta rohkem, on kruvivaia kasutamisel tavapärase vaiade asemel mitmeid eeliseid. Kruvivaiad hoiavad tavaliselt rohkem koormust kui võrreldava suurusega tavalised vaiad. Neid saab paigaldada palju väiksematesse ja kitsamatesse ruumidesse, kuna tööks vajalikud seadmed on palju kompaktsemad kui tavapärasel vaiatõstmisel. Kruvivaiade paigaldamisel on palju väiksem keskkonnamõju kui tavavaiade paigaldamisel, sest ei ole vaja kaevandada ja paigaldusprotsessis ei teki aherainet; paigaldusprotsessiga ei kaasne ka tavapärase vaiade ajamisega kaasnevat müra ja vibratsiooni. See võib olla eriti oluline juhul, kui kohalikud eeskirjad piiravad mürahäireid või kui lähedalasuvaid konstruktsioone võib tavapärasest vaiatõstmisest põhjustatud vibratsioon kahjustada.