Krutoonid on väikesed krõbedad leivatükid, mida praaditi või küpsetati niiskuse eemaldamiseks. Neid kasutatakse garneeringuna ja vahel ka roogadele maitseaine lisamiseks. Nimi on kulinaarne termin, mis tuleneb prantsuskeelsest sõnast, mis on kooriku deminutiiv.
On mitmeid roogasid, mida tavaliselt serveeritakse krutoonidega, sealhulgas supp ja salat. Need võivad olla ka leivatäidise koostisosad. Harvem kasutatakse neid praetud seente ja krutoonide voodil serveeritud kanaprae kaunistamiseks.
Krutoone saab osta juba valmistatud erinevate maitsetega, sealhulgas küüslaugu, ürdi, cheddari, rantšo, parmesani, keisri ja tomati/basiilikuga. Neid saab valmistada ka kodus, kasutades prantsuse leiba, baguette’i, juuretisega leiba, brioche’i või tavalist vana roiskunud saia. Tavaliselt kasutatakse mingit rasva, olgu selleks oliiviõli, võid või majoneesi, ning peale võib panna maitseaineid, ürte ja/või juustu. Seejärel küpsetatakse leivatükke korraks, kuni need on kuldpruunid.
Polenta krutoonid nõuavad teistsugust lähenemist. Sel juhul valmistatakse polenta ette, vormitakse ristkülikuks ja jahutatakse, kuni see muutub tahkeks. See lõigatakse kuubikuteks ja praetakse hoolikalt taimeõlis kõrgel kuumusel kuldseks. Neid saab ette valmistada ja enne serveerimist uuesti soojendada.
Mõned kokad teevad vahet krutoonidel, mis on kuubikud, ja crostini’l, mis tähendab vähe röstsaia, ning viitab konkreetselt röstitud leivaviiludele või isegi krutoonidele, kui neid kasutatakse supi või salati kaunistamiseks. Teised kokad nimetavad mõlemat röstitud leivavormi sama nimega.
Teine võimalik segiajamine on krutoonide ja sarnase sõna croustade vahel, mis pärineb prantsuse keelest ladinakeelsest sõnast, mis tähendab “koortuma”. Kruustid on kausikujulised leiva-, saia-, riisi- või kartulikoorikud, mida kasutatakse muu toidu jaoks ja seejärel süüakse. Neid praetakse või küpsetatakse kuldpruuniks ning neid võib kasutada supi, tšilli, köögiviljade jms hoidmiseks. Nimede ja valmistamise sarnasus võib tekitada segadust.