Krundiplaan on arhitektuurne joonis, millel on näidatud kõik kinnistu peamised omadused ja struktuurid. Krundiplaanil olev teave võib projekti ja piirkonna lõikes erineda, kuid üldiselt sisaldab see kõigi hoonete, verandade, tekkide ja kuuride asukohta. Plaan võib hõlmata ka basseine ja haljastuselemente, samuti maa-aluseid ja maapealseid kommunaalteenuseid. Enamikul krundiplaanidel kuvatakse ka kinnistu piire tähistavad krundijooned koos külgnevate kinnistute lühikirjeldusega.
Krundiplaanid on tavaliselt nõutavad kõigi kohalikele luba andvatele asutustele esitatavate loa- ja tsoneerimistaotlustega. Neid võib kasutada tsoneeringu läbivaatamise ajal või osana ehitusloa läbivaatamise protsessist. Krundiplaan aitab läbivaataval asutusel enne loa väljastamist kontrollida konflikte naabritega, ehitusnorme või ümbritsevaid tehnojuhtmeid. Krundiplaani saab kasutada ka maastikukujunduse või spetsiaalsete välitingimuste, nagu tekid või basseinid, kavandamiseks. Kui planeering on kinnitatud, võib ehitaja seda kinnistu planeeringu tegemisel kasutada.
Kohalikud loa- või tsoneerimisagentuurid väljastavad krundiplaanidele oma erinõuded. Paljudel juhtudel tuleb plaan koostada mõõtkavas, nii et funktsioone näidatakse üksteise suhtes. Tuleb näidata suunanool või kompass, mis näitab, kuidas vara on orienteeritud. Sageli nõutakse ka mõõtmeid, kuigi mõnel juhul tuleb näidata ainult hoone või üldmõõtmed. Krundiplaanile tuleks lisada olemasolevate ehitiste asukoht ning kõik kavandatavad muudatused või täiendused.
Keerulisemad krundiplaanid võivad nõuda kõrgendusi ja maakontuure, mis nõuavad maamõõtja tööd. See võib hõlmata lihtsaid kõrguse muutusi või selliseid elemente nagu sõidutee nõlvad või äärekivide kärped. Juhtudel, kui puud või ehitised võivad õhuliine häirida, võib olla vajalik piltide kasutamine, et illustreerida, kuidas liine kaitstakse.
Sõltuvalt projekti keerukusest võivad krundiplaanid koostada maamõõtjad, arhitektid, insenerid või majaomanikud. Krundiplaani väljatöötamisel on kõige lihtsam alustada olemasolevast krundiplaanist või plaadist, mille leiab sageli kohalikust maaraamatupidamisbüroost. Kui seda planeeringut ei ole, peab planeeringu koostaja alustama nullist mõõtmiste või maa mõõdistamisega. Kui krundiplaan on kohalikule lubade agentuurile esitatud, säilitatakse selle koopia sageli edaspidiseks kasutamiseks või viitamiseks.