Krugerrandid on Lõuna-Aafrikas vermitud kuldmündid. Tavaliselt on väärismetallist münt väärismetallist, näiteks kullast või hõbedast, löödud münt, mis on mõeldud investeeringuna hoidmiseks. Väärismetallikangidega mündid võivad toimida ka väärtuse hoidjana, kuna neid ei ringleta nii, nagu tavalist raha. Pigem võib seda tüüpi varade, teatud kaupade ja kinnisvara puhul loota, et see säilitab ühtlasema väärtuse, võrreldes erinevate valuutade kõikumisega.
Krugerrand erineb enamikust teistest väärismetallikangidest selle poolest, et kui see 1967. aastal vermiti, oli see mõeldud kasutamiseks valuutana. Selle tulemusena koosnes see tavalisest vastupidavamast kullasulamist, mis oli kulumiskindel. Krugerrandi kulla peenus on 0.9167. Peenus mõõdab väärismetallide puhtust ühikuna 1,000, mõõt 1,000 tähendab, et metall on 100% puhas. Teisisõnu, kuldmünt, mille täpsus on 0.9167, koosneks 91.67% puhtast kullast.
Tavalise 1-untsise Krugerrandi läbimõõt on 32.6 mm (1.3 tolli) ja paksus 2.74 mm (0.11 tolli). Selle tegelik kaal on 1.0909 troiuntsi (33.93 g). Troy unts on umbes 10% raskem kui unts, mida kasutatakse igapäevaseks kaalumiseks riikides, kus kasutatakse Imperial mõõtmisi. Münt vermitakse ka 1/2 untsi, 1/4 untsi ja 1/10 untsi versioonides, mis ilmusid esmakordselt 1980. aastal.
Lisaks valuutana kasutamisele loodi Krugerrandid Lõuna-Aafrika kulla turustamiseks. Mõlemat tegevust piirasid oluliselt lääneriikide ja eriti USA majandussanktsioonid Lõuna-Aafrika vastu selle apartheidipoliitika tõttu. Need sanktsioonid tühistati, kui apartheid 1994. aastal lõppes ja Krugerrandiga sai taas vabalt kaubelda.
Krugerrandis on nii silmapaistev isiksus riigi ajaloost kui ka metsloom, kes on rahvuslik sümbol. Buuri riigimees Paul Kruger ei ole mitte ainult mündi sarnasus, vaid ka see, kelle järgi münt sai nime. Kruger oli 19. sajandil ja 20. sajandi alguses Lõuna-Aafrika Vabariigi Transvaali neli ametiaega president. Teda kutsutakse hellitavalt “onuks Pauliks” ja teda peeti Teise buuri sõja ajal buuride vastupanu sümboliks brittidele.
Mündi tagaküljel on kujutatud vedrupuu. Seda keskmise suurusega pruuni ja valget gaselli on pikka aega peetud Lõuna-Aafrika rahvuslikuks sümboliks. Krugerrandide kullasisaldus on kirjas ka mündi sellele küljele nii inglise kui ka afrikaani keeles.