Krooniline stress on pidev kokkupuude ägedate stressoritega ja võib põhjustada tõsiseid vaimse tervise probleeme, nagu depressioon, aga ka füüsilisi vaevusi, sealhulgas südameprobleeme. Kui inimene kannatab selle seisundi all, kohaneb ta ebapiisavalt stressiga, põhjustades glükokortikoidideks nimetatavate hormoonide kõrge taseme jäämist verre ja kudedesse. Kui need hormoonid püsivad, mõjutab see keha negatiivselt. Kroonilist stressi võivad esile kutsuda mitmed tegurid, sealhulgas töö, suhted ja rahalised mured. Selle seisundiga võib inimene lõpuks harjuda lootusetuse tundega, kuid vaevust saab sageli ravida ravimite ja raviga.
Kõrge stressitasemega seotud vaimsete sümptomite hulka kuuluvad sageli raskused asjade meelespidamisel, halb otsustusvõime, pidev muretsemine ja keskendumisvõime puudumine. Emotsionaalselt võib ohtra stressi all kannatav inimene tunda end ülekoormatuna ning kogeda tujukust, ärrituvust ja eraldatuse tunnet. Kroonilise stressi füüsilisteks sümptomiteks võivad olla peavalud, seljavalud, lihaspinged ja unehäired. Muud füüsilised näitajad võivad hõlmata pidevat väsimust, kehakaalu muutusi ja isegi südamepekslemist. Rikkaliku stressiga seotud sotsiaalsed ja käitumuslikud sümptomid võivad hõlmata enda isoleerimist, olukordadele ülereageerimist, tempotamist ja küünte närimist.
Krooniline stress võib tekkida püsiva või jätkuva olukorra tõttu, näiteks raskustes suhe või haigus. Seda seisundit ässitavad sisemised stressitegurid, nagu hirmud ja ootused. Aja jooksul võib pidev muretsemine avaldada pikaajalisi tagajärgi ja võib isegi lõppeda surmaga.
Selle seisundi all kannataval inimesel on ka teatud terviseriskid. Kroonilise stressi all kannatav inimene seab end südame-veresoonkonna haiguste riski, kuna stress paneb südame kiiremini tööle. Stress toob kaasa ka arterite ahenemise ja vere paksenemise, mis soodustab trombide teket. Kõrge stressi korral võib vererõhk tõusta, mis seab inimesele suurema insuldiriski.
Püsiv stress seab inimese ka infektsioonide ja immuunhäirete ohtu. Kõrge stressitase põhjustab inimese valgete vereliblede arvu suurenemist, muutes ta haavatavaks külmetushaiguste ja gripi ning selliste seisundite suhtes nagu ekseem ja luupus. Lisaks on pideva stressi all kannataval inimesel oht haigestuda diabeeti. Kõrge stressitase muudab inimese vastupidavamaks insuliinile, mis on vajalik veresuhkru taseme reguleerimiseks.
Kroonilist stressi saab hallata treeningu, iga päev vähemalt seitsmetunnise une ja tervislikuma toitumisega. Ravi võib olla abiks ka haigusseisundiga inimesele. Kognitiivse käitumise teraapia eesmärk on muuta inimese mõtteid ja käitumist, mis põhjustavad tajutavat stressi. Biotagasisideteraapia keskendub inimeste õpetamisele, kuidas tulla toime füsioloogiliste reaktsioonidega stressirohketele olukordadele.