Krooniline ishias viitab pidevale või sageli korduvale valule ühes jalas. Probleemi põhjustab istmikunärvi kokkusurumine või struktuurne kahjustus – pikk närv, mis pärineb selgroo põhjast ja liigub harude kaupa mõlemasse jalga. Kroonilist ishiast põhjustavad tavaliselt lülisambaprobleemid, näiteks ketta song, degeneratiivne kettahäire või kaasasündinud defekt. Mõnikord võib närvikahjustusi põhjustada ka jala- või tuharatrauma või seljaaju lähedal asuv suur kasvaja. Raviotsused tehakse sümptomite põhjuse ja raskusastme põhjal ning enamikul juhtudest saab lõpuks arstiabi otsimisel leevendust.
Kroonilise ishiase sümptomid võivad olla erinevad. Paljudel inimestel on pidev kiirgav valu, mis kulgeb alaseljast läbi tuhara ühe poole ja alla ühe jala. Kipitus, tuimus ja lihasnõrkus on tavalised aistingud ning neid võib tunda kogu jalas või teatud kohtades piki istmikunärvi. Enamiku inimeste jaoks on krooniline ishias vaid veidi ebamugav ja nad saavad siiski hakkama igapäevaste tegevustega, nagu kõndimine ja autojuhtimine. Mõned inimesed kogevad aga kurnavat valu ja nõrkust, mis piirab oluliselt nende aktiivsuse taset ja elukvaliteeti.
Arst saab tavaliselt füüsilise läbivaatuse käigus teha kroonilise ishiase väga lihtsa diagnoosi. Arst võib küsida sümptomite kohta, testida reflekse ja katsuda jalga ja tuhara, et leida õrnaid kohti. Põhjuse väljaselgitamiseks võib arst määrata lülisamba alaosa röntgeni- ja magnetresonantstomograafia, et otsida libisenud ja kulunud ketaste märke. Kroonilise ishiase ravi on suunatud närvivalu peamiste põhjuste kõrvaldamisele.
Kui diagnostiliste testide käigus suuri kahjustusi ei avastata, võib arst lihtsalt soovitada enesehoolduse meetodeid valu leevendamiseks. Põletiku vähendamiseks ja lihaste valulikkuse leevendamiseks võib patsient proovida vaheldumisi külma ja kuuma pakke. Abiks võivad olla ka käsimüügi valuvaigistid ja põletikuvastased ravimid. Regulaarsed vähese mõjuga treeningud jooga, hoolika venitamise ja kõndimise näol aitavad paljudel inimestel leevendust leida. Lõpuks on oluline püüda säilitada head kehahoiakut istudes ja seistes, et eemaldada istmikunärvi surve.
Lülisambaprobleemide avastamisel võib osutuda vajalikuks agressiivsem ravi. Patsiendil võib olla vaja süstida põletikuvastaseid ja valuvaigistavaid ravimeid oma selgroo alaosas, et ajutiselt vähendada valulisi tundeid. Enamikul juhtudel on ketaste libisemise korral vajalik lülisamba joondamiseks, istmikunärvi dekompressiooniks ja selgroo tugevdamiseks operatsioon, nii et probleemi kordumise tõenäosus on väiksem. Pärast operatsiooni selja ja jalgade paindlikkuse taastamiseks võib olla vajalik mitu kuud puhkust, millele järgneb regulaarsed füsioteraapia seansid.