Kriminaalõiguse valdkonnas viitab kaitsevaidlus erinevatele õigustaktikatele, mida advokaadid kostjate esindamise käigus kasutavad. Ameerika Ühendriikides on vahistatud ja kuriteos süüdistatud isikutele tagatud põhiseadusega tagatud nõuetekohane menetluskaitse. Kaitseadvokaadi poolt oma kliendi nimel võetud õigustoimingute olemus ja ulatus sõltub teatud määral sellest, kas politsei ja prokurör on neid põhiseaduslikke menetlustagatisi täpselt järginud.
Mõnel juhul võib kriminaaladvokaat esitada juriidilise argumendi, mis kinnitab, et on toimunud nõuetekohaste menetluste rikkumine, mis võib kaasa tuua tema kliendi vastu esitatud süüdistuste tagasilükkamise. Näiteks kui on piisavalt fakte, mis toetavad järeldust, et politseil puudus tõenäoline põhjus tema kliendi vahistamiseks, võib kohus anda korralduse süüdistusest loobuda. Samamoodi väidab kostja advokaat, et kui mis tahes tõendid saadi ebaseaduslikult, näiteks seetõttu, et politsei ületas kohtuniku antud läbiotsimismääruse lubatud ulatust, väidab kostja advokaat, et kõik saadud tõendid tuleks välistada. Teatud juhtudel võivad need puudused takistada prokuratuuril kohtuasja vandekohtu ees arutada.
Süüdimõistmisel nõutav tõendamisstandard on tõend, mis näitab, et süüdistatav on väljaspool mõistlikku kahtlust süüdi. Kohtuprotsessi ajal on kaitsevaidluste peamine strateegia tõstatada vandekohtunikele piisavalt küsimusi selle kohta, kas prokuratuur on selle kohustuse täitnud. Üldine kaitsevaidluste taktika on püüda õõnestada süüdistuse tunnistajate usaldusväärsust range ristküsitlusega. Paljudel juhtudel on mõned süüdistuse peamised tunnistajad saanud ütlusi andma stiimuleid lühendatud karistuse või süüdistuse eest puutumatuse vormis. Kostja advokaat püüab selliste tunnistajate ütlusi kujutada ebausaldusväärsete ja ebausaldusväärsetena selle kasu tõttu, mille nad on saanud vastutasuks oma ütluste eest.
Kui vandekohus mõistab kostja süüdi, hõlmaks kaitsevaidluste menetlus kohtuotsuse tühistamise võimalike aluste läbivaatamist. Kriminaaladvokaat vaatab kohtuprotsessi protokolli läbi, et teada saada, kas edasikaebamiseks on õigustatud aluseid. Nende hulka võivad kuuluda menetleva kohtuniku tehtud vead, näiteks teatud tõendite või ütluste lubamine, mis kahjustasid kostjat. Apellatsioonikohus võib määrata uue menetluse, kui ta leiab, et menetleja kohtunik on menetluse läbiviimisel rikkunud õigusnorme, mille tõttu kostjal oli välistatud õiglane kohtuistung.