Kriitilise juhtumi stressiaruanne on protsess, mis pakub abi ja tuge inimestele, kes on läbi elanud traumaatilise intsidendi. Need juhtumid võivad põhjustada äärmist emotsionaalset stressi ja takistada inimestel pärast vahejuhtumi lõppu normaalselt toimida. Kriitiliste juhtumite stressianalüüsi eesmärk on aidata trauma läbinud inimestel võimalikult kiiresti oma tavaellu naasta.
Kriitiliste juhtumite stressianalüüsi mudel annab traumaohvritele võimaluse kogetud traumast läbi rääkida ja sellega toime tulla. See mudel toetab paljusid erinevaid traumatüüpe ja traumaatiliste kogemuste valik on lai. Inimesed, kes saavad seda tüüpi nõustamist, võivad olla läbi kannatanud terrorijuhtumi, looduskatastroofi või tõsise õnnetuse; võib olla sõber või elukaaslane, kes suri tööülesannete täitmisel; või võis olla seotud intsidendiga, mida meedia intensiivselt kajastas.
Traumaohvritele pakutava kriitilise intsidendi stressianalüüsi teraapia olemus sõltub nende läbielatud trauma tüübist ja selle põhjustanud sündmuse iseloomust. Arutelu võib olla üks-ühele seanss või rühmateraapia seanss, olenevalt juhtumi iseloomust. Näiteks kui juhtum oli looduskatastroof või muu sündmus, milles osales palju inimesi, korraldatakse suurema tõenäosusega grupivestlusseansse.
Traumaohvrid läbivad tavaliselt kolm kriitilist intsidendi stressianalüüsi etappi. Esimest sammu nimetatakse kahjutuks ja see toimub vahetult pärast traumaatilist juhtumit, ideaaljuhul enne, kui asjaosaline on magama jäänud. Selle seansi ajal on eesmärk anda kindlustunne ja anda inimesele teada, et neil võivad järgnevatel päevadel tekkida äärmusliku stressi sümptomid. Selles etapis antakse intsidendiga seotud inimestele hädaabinumber, millele nad saavad helistada, kui neil on vaja kedagi, kellega oma tunnetest ja sümptomitest rääkida.
Protsessi teine etapp on aruandlus ise ja see toimub tavaliselt kolme päeva jooksul pärast juhtumit. Küsitlusseansi ajal räägivad üksikisikud või inimeste rühm intsidendist ja sellest, kuidas nad on mõjutatud. Rühmasessioonil julgustatakse neid jagama juhtunu lugusid ja rääkima võimalikest toimetulekustrateegiatest. Lisaks antakse arutelu läbivatele inimestele nõu oma elustiili kohandamiseks pärast üritust. Näiteks soovitatakse neil vajadusel töölt vabaks jääda ja anda endale piisavalt aega paranemiseks.
Kolmas ja viimane samm on järelseanss, mis on tavaliselt lühike ja viiakse läbi järgmisel päeval pärast arutelu. Sellel seansil hinnatakse inimesi, et nad saaksid hästi hakkama, ning vajadusel antakse neile kontaktandmed nõustamise või tugirühmade jaoks. Üldiselt on kogu protsess mõeldud selleks, et veenda traumaohvreid, et nende tunded pärast sündmust on normaalsed ja neil on vahendid paranemiseks.