Mis on kriitiline lugemine?

Kriitiline lugemine on oskus, mille abil inimene tarbib teavet kohusetundlikumalt ja analüütilisemalt. Sel viisil lugedes ei püüa inimene lihtsalt kirjutatut mõista ja meelde jätta. Selle asemel ammutab ta kirjutistest arusaamise lisaks sõnadele ka sellistest teguritest nagu toon, kavatsus ja loogika. Kriitiline lugeja väldib ka kirjutatu ebaobjektiivset aktsepteerimist faktina. Nende eesmärkide saavutamiseks vajab kriitiline lugeja kriitilise mõtlemise oskusi.

Kui inimesed loevad, näevad nad sageli sõnu, püüavad neid kirja pandud kontekstis mõista ja siis meelde jätta. Kui inimene loeb kriitiliselt, läheneb ta ülesandele uurivama hoiakuga. Kriitiline lugemine on oskus, mille käigus inimene saab teavet nii kirjutatust kui ka ütlemata jätmisest. Inimene võib vihjetena kasutada mitmesuguseid tegureid, sealhulgas pealkirja, tooni või isegi sihtrühma.

Kuna kriitilised lugejad kipuvad olema analüütilisemad kui teised lugejad, ei ole neid tavaliselt nii lihtne veenda. Kuigi kirjanik võib teatud väiteid esitada faktidena, säilitavad kriitilised lugejad avatud meeled, kuid nad ei aktsepteeri kirjutatut objektiivselt. Kriitilise lugemisega tegeledes saab inimene infot lisaks sellele, mida kirjanik mõtleb. Kriitiline lugeja mõistab, et kirjutajatel on sageli motiivid. Seetõttu on lugeja üks eesmärke mõista, miks kirjanik on antud teabe avaldanud.

Näiteks võib konkreetse raamatu kirjutada eesmärgiga hajutada levinud mõttesuund. Lisaks motiivi väljaselgitamisele hõlmab kriitiline lugemine analüüsi, kas esitatud teave toetab kirjutaja väiteid ja kavatsusi. Kriitiline lugeja on teadlik põhjustest, miks ta esitatava teabe vastu võtab või selle vastu on.

Seda tüüpi lugemine hõlmab sageli teksti aeglasemas tempos läbimist. Ei ole harvad juhud, kui kriitilised lugejad teevad konkreetse teksti lugemise käigus märkmeid või viitavad teistele teostele. Seda oskust saab kasutada ilukirjanduslike ja mitteilukirjanduslike teoste jaoks.

Kriitiline lugemine on oskus, mida tuleb sageli teadlikult arendada. Inimene võib näiteks eeldada, et õpilane areneb loomulikult kriitiliseks lugejaks tänu temaga kokku puutunud infohulgale. Paljud keskharidusasutused peavad aga vajalikuks eraldada ressursse, et aidata õpilastel neid oskusi lihvida. Kriitiline lugemine toimib paralleelselt kriitilise mõtlemisega, mis kipub samuti arenemist nõudma. Kui lugeja ei suuda kriitiliselt mõelda, puudub tal oskus hinnata oma arusaama materjalist.