Krepppaber ehk krepppaber on pehme paber, mis on kaetud liimiga ja seejärel krepitud, et moodustada kogunemisi. Suuruse määramine on materjal, nagu liim, želatiin, kummi või tärklis, mida lisatakse paberimassile või riidele muu hulgas läike ja jäikuse lisamiseks. See annab paberile selge tekstuuri ja tunde, mis erineb töötlemata pehmest paberist.
Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) paberitööstuse standardi definitsiooni kohaselt on siidipaber oma skaalal kõige kergem paber. ISO mõõdab kaalu grammides ruutmeetri kohta (gsm) ja selle mõõtmissüsteemi abil on lihtne näha, kus krepppaber asetseb:
10–35 gsm pehme paber
35–70 gsm kergem tekstikaal
70–100 gsm keskmine tekstikaal
100–120 gsm raske tekstiga/kerge kartong
120-150 gsm tavaline kartong
150-200 gsm raske kartong
>200 gsm üliraske papp
Mõnikord antakse pehmepaberi ja tekstikaalu paberi jaotus 40 gsm, mitte 35 gsm.
Kreppsiidipaber on valge, aga ka erksate ja pastelsete värvidega ning see võib, kuid ei pruugi veritseda. Kreppimist saab kasutada ka spetsiaalsete paberite puhul, nagu mooruspaber või Lokta paber, mis on valmistatud Himaalaja Daphne põõsast ja mida mõnikord nimetatakse Lokta kortsuseks. Lisaks on krepppaber oluline erinevat tüüpi teibi, sealhulgas maalriteibi ja elektriteibi aluspinnana.
Krepppaber on populaarne lipsude ja muude peokaunistuste jaoks, kuid sellel on ka muid kasutusviise. Sellest paberist saab valmistada rekvisiite ja kostüümitarvikuid. Seda saab leotada väikeses koguses vees, et luua värv lihavõttemunade, valge kartongi ja muude materjalide jaoks. Seda saab kasutada ka paberlillede, aplikatsioonide ja paberskulptuuride valmistamiseks.
Krepppaberit müüakse pikkades kitsastes rullides – USA-s laiused 1 7/8 tolli ja 2 tolli ning Ühendkuningriigis 4.5 cm laiused lipsude jms jaoks, samuti lehtedena ja „voltidena” – suurte volditud lehtedena. See on sageli valmistatud tulekindlaks.