Maailma finantsturgudel osalejad teevad pidevalt uuendusi, et luua uusi investeerimisstrateegiaid. Mõnikord toovad nende uuendused kaasa uusi finantstooteid. Selle näiteks on krediididerivatiivide leiutamine – finantsinstrumentide klass, mis hõlmab krediidiriski vahetustehinguid. Krediidiriski vahetustehingu vahe on krediidiriski vahetustehingut kasutava konkreetse ettevõtte krediidiriski kõrvaldamise kulu mõõt. Kõrgem krediidiriski vahetustehingu vahe näitab, et turg usub, et ettevõttel on suurem tõenäosus, et ettevõte ei suuda investoritele maksta, mis tähendab, et ta jätaks oma võlakirjad maksmata.
Krediidirisk on risk, et laenuvõtja ei suuda laenu tagasi maksta. Võlakirjaturul on krediidirisk sama mis maksejõuetuse risk. Kui investor ostab võlakirja, laenab ettevõte tema raha; see maksab talle tagasi võlakirja nimiväärtuse summas, kui see tähtaeg saabub. Tal on aga ainult emitendi tagatis võlakirjamakse tagamiseks, nii et kui ettevõte ei suuda oma kohustusi täita, jääb ta võlakirja eest makstud rahast ilma. See tähendab, et ta on allutatud krediidiriskile.
Traditsiooniliselt tuginesid võlakirjainvestorid selliste agentuuride nagu Moody’s ja Standard & Poor’s võlakirjadele antud reitingutele, et saada teavet võlakirjade emitentide usaldusväärsuse kohta; isegi siis oli neil teatav maksejõuetuse risk, isegi kui nad investeerisid kõrgeima reitinguga võlakirjadesse. Kui 1998. aastal loodi esimene krediidiriski vahetusleping, sündis uus turg, kus investorid said kaubelda krediidiriski eest kaitsvate instrumentidega. Sellel turul on kaks funktsiooni. See võimaldab investoritel kaubelda krediidituletisinstrumentidega, et kaitsta krediidiriski eest või püüda kasu saada ettevõtte elujõulisusest. Samuti lõi see keskkonda, kus investorite tarkus saaks krediidiriski kaitsele hinna määrata, andes täpset teavet turu ootuste kohta ettevõtte usaldusväärsusele.
Krediidiriski vahetustehing on kahe poole vaheline kokkulepe. Ostjal on ettevõtte emiteeritud võlakirjad ja ta püüab end krediidiriski eest kaitsta. Müüja nõustub kandma krediidiriski vastutasuks ostjalt tehtud maksete eest. Kui kõnealune ettevõte jätab oma võlakirjad maksmata, mida nimetatakse krediidisündmuseks, siis peab müüja ostma ostjalt ettemääratud koguse ettevõtte võlakirju nende nimiväärtuses.
Krediidiriski vahetustehingu vahe on teatud ettevõtte maksejõuetuse riski eest kaitsmise määra teatamise viis. Esitatud arv on aastase kaitse kohta ja seda mõõdetakse baaspunktides, mis on võrdne ühe protsendi ühe sajandikuga. Kui krediidiriski vahetustehingu vahe on näiteks 500 punkti, peaks investor maksma viis protsenti oma võlakirjade nimiväärtusest aastas, et kindlustada võimalus müüa oma võlakirju pärast krediidisündmust nimiväärtusega.