Akreditiivinõue on teatud tüüpi finantsdokument, mida kasutatakse akreditiivi koostamise kinnitamiseks. Dokumenti kasutatakse sageli pangasuhtluses vahendina krediidi taotleja teavitamiseks, et taotlus on rahuldatud, ja see sisaldab tavaliselt vähemalt põhiandmeid krediidi pikendamise kohta. Paljudes riikides peetakse seda dokumenti piisavaks tõendiks pangas krediidikonto olemasolu kohta ja seda võidakse kasutada potentsiaalsete müüjate veendumiseks, et kontoomanikul on juurdepääs müügi sooritamiseks vajalikele ressurssidele.
Krediidinõuande tegelik sisu oleneb mitmest teguritest. Panga asukohariigis kehtivad pangaseadused ja määrused mõjutavad teatud üksikasjade dokumendis kinnitamist. Lisaks võivad emiteeriva või korrespondentpangaga seotud poliitikad ja protseduurid nõuda ka teabe lisamist, mis on suurem kui seadusega nõutav.
Tavaliselt kinnitab krediiditeatis kontoomaniku kontaktteavet, annab teada krediidile juurdepääsu loomise kuupäeva ja nimetab ka pikendatava krediidisumma. Kuna akreditiiv on sageli seotud müüja kinnitamisega, et ostjal on ressursse tellimuse eest tasumiseks, ei ole ebatavaline, et akreditiivi üksikasjades mainitakse ka müüjat ja tema panka. Kui krediidi kasutamisel on muid asjaolusid või piiranguid, mainitakse neid mõnikord kirja tekstis. Alternatiivne lähenemine on viidata krediidi väljastamist reguleerivatele lepingus sisalduvatele konkreetsetele sätetele, mis võimaldavad kontoomanikul kiiresti ja lihtsalt leida krediidilepingu asjakohased lõigud.
Akreditiiviteatis väljastatakse tavaliselt pärast akreditiivi kinnitamist, hoiatades taotlejat, et nüüd on võimalik seda akreditiivi kasutada teenusepakkujalt ostude sooritamiseks. Näiteks võib maaletooja, kes soovis osta kaupu välismaise müüja käest, nõuda oma pangalt akreditiivi koostamist ja saatmist müüja panka ehk nõuandvasse panka. Kui see taotlus on heaks kiidetud, väljastab ostja pank krediidinõu ja teavitab ka müüja panka, et ostuga seotud eritingimustel on tehingu lõpuleviimiseks saadaval raha.