Mis on kraniaalne lohk?

Kraniaalne lohk on väike süvend või õõnsus koljus, mis on inimese kolju osa, kus asub aju. Kraniaalseid lohke on kolme tüüpi: eesmine, keskmine ja tagumine koljuõõnde. Need kolm ava asuvad kolju põhjas.

Kraniaalsed lohud – koljuõõne mitmuses kirjapilt – on osa intrakraniaalsest õõnsusest, mis on täpne ruum, kus aju asub. Membraanide süsteem, mida nimetatakse ajukelmeteks, ääristab aju, samal ajal kui see hõljub kaitsval, selgel, värvitu vedelikul, mida nimetatakse tserebrospinaalvedelikuks. Koljusisene õõnsus moodustub kaheksa luu: kahe parietaal- ja kahe oimuluu ning etmoid-, otsmiku-, kuklaluu ​​ja sphenoidluu ühinemisel.

Eesmine kraniaalne lohk on koljuõõnest kõige eesmine. Esiosa luu horisontaalsed plaadid, etmoidse luu kriibikujuline plaat ning sphenoidse luu väiksemad tiivad ja esiosa moodustavad eesmise koljuõõne põhja. Eesmist õõnsust läbivad kolm õmblust, mis on kiulised liigesed, mida leidub ainult koljus. Need on frontoetmoidaalne õmblus, mis asub etmoidluu ja eesmise luu taga; sphenoetmoidaalne õmblus, mis jääb sphenoidse luu ja etmoidse luu vahele; ja sphenofrontaalne õmblus, mis asub sphenoidse luu ja eesmise luu vahel.

Keskmine kolju lohk on eraldatud eesmisest koljuõõnest sphenoidse luuga. See on sügavam kui tema esiosa, kuid muutub keskelt kitsaks ja laieneb külgmiselt kolju külgedele. Sfenoidse luu väiksemad tiivad ja kiasmaatiline soon, mis seob selle ülemist pinda, moodustavad suurema osa lohu eesmisest sidemest. Sphenoparietaalsed, sphenopetrosal, sphenosquamosal ja squamosal õmblused läbivad keskmist lohku. See lohk vastutab aju oimusagarate toetamise eest, mis moodustavad osa väljaspool eesaju paiknevast närvikoest, mida tuntakse ajukoorena.

Tagumine kraniaalne lohk on saanud sellise nime, kuna see on kolmest koljuõõnest kõige tagumine. Seda eraldab keskmisest kanalist süvend, mida nimetatakse kliivuseks, ja oimusluu osa, mida tuntakse petrous crest nime all. Kuklaluu ​​ümbritseb seda tagant ja selle seinad moodustavad ajalise luu osad. See vastutab ajutüve, eriti ajutüve alumise poole, mida tuntakse medulla oblongata ja selle kohal asuva silla, hoidmise eest. Selles asub ka aju väikeaju.