Kõrvaltoime – mida mõnikord nimetatakse ka ravimi kõrvaltoimeks, ravimi kõrvaltoimeks, kõrvaltoimeks või kõrvaltoimeks – on reaktsioon inimese ja ravimi või muud tüüpi ravimi vahel, mis on tavaliselt tahtmatu ja negatiivne. Erinevalt kõrvalmõjust, mis võib olla tahtmatu, kuid potentsiaalselt positiivne, on kõrvaltoime peaaegu alati negatiivne ning sellel võib olla mitu erinevat põhjust ja raskusastet. Paljudes valdkondades nõuavad valitsusasutused uue ravimi või farmaatsiatoote põhjalikku testimist, et tagada toote ohutus ja püüda avastada võimalikke kahjulikke mõjusid enne toote laialdaselt avalikkusele kättesaadavaks tegemist.
Kõrvaltoimed võivad jaguneda mitmesse erinevasse suuremasse kategooriasse, sealhulgas annusest sõltuvad ja prognoositavad reaktsioonid, ettearvamatud või idiosünkraatilised reaktsioonid ja allergilised reaktsioonid. Annusest sõltuvad reaktsioonid on tavaliselt etteaimatavad ja seda tüüpi reaktsioone saab tavaliselt katse- või laborikeskkonnas usaldusväärsete tulemustega uuesti luua. Kuna teadusuuringud ja farmakoloogia mõistmine on aastate jooksul paranenud, on seda tüüpi reaktsioonid muutunud tavalisemaks, kuna vähem reaktsioone jääb seletamata. Seda tüüpi reaktsioonide mõistmine on eriti oluline, kuna see võimaldab paremini tagada ravimi juhuslike kõrvaltoimete esinemise vähem.
Idiosünkraatilised reaktsioonid ei sõltu aga annusest ja on tavaliselt ettearvamatud. Seda tüüpi kõrvaltoimeid ei pruugi olla võimalik katsetes või uuringutes kergesti korrata. Need on sageli allergilised reaktsioonid, mille puhul ei mõisteta täielikult konkreetset protsessi, mille käigus organism reageerib ravimile negatiivselt, või mille puhul ei ole võimalik tuvastada selget ühisust sellise kõrvaltoimega isikute vahel. Idiosünkraatilised reaktsioonid võivad olla ravimiettevõtte jaoks kõige problemaatilisemad, kuna neid on kõige raskem täielikult mõista ja need võivad põhjustada tahtmatut haigust või surma.
Kõrvaltoime raskusaste võib oluliselt muutuda ja sõltub ravimist ja sellest, kuidas see organismiga suhtleb. Erinevad organisatsioonid kasutavad mitmeid erinevaid skaalasid, mille iga raskusastme puhul on erinev keel ja eripära. Tavaliselt kasutatakse sõna “tõsine” potentsiaalselt surmava või eluohtliku reaktsiooni kirjeldamiseks, mis võib viia haiglaravi või puudeni, kuigi mõnikord kasutatakse selle asemel sõna “surmav”. “Tõsine” kasutatakse sageli muudetud terminina, et näidata libisevat skaalat, näiteks “madala raskusastmega” või “kõrge raskusastmega”, olenevalt sellest, kui ebameeldiv või valulik reaktsioon võib olla.
Ameerika Ühendriikides jälgib Toidu- ja Ravimiamet tavaliselt ravimite ja ravimite vabastamist, et tagada selliste toodete ohutus. Euroopa Ravimiamet esindab Euroopa Liitu ravimitega seotud võimalike reaktsioonide uurimisel. Maailma Terviseorganisatsioon jälgib ülemaailmselt erinevaid farmaatsiatooteid võimalike kõrvalmõjude suhtes.