Kohanduskrediit on riigi keskpanga ja kommertspanga vahel antav lühiajaline laen. Need laenud aitavad kommertspankadel säilitada likviidsust ja ei ole mõeldud päästerõngaks panga päästmiseks, seega on laenu lühiajaline eluiga. Enamikus riikides on üsna keeruline pangandussektor, mis on üles ehitatud pankadevahelistele laenudele. Keskpank vastutab fiskaal- või rahapoliitika kehtestamise eest, mis tagab stabiilse intressimäära, piisava rahapakkumise ning võimaluse laenata raha üksikisikutele ja investoritele.
Keskpank kontrollib peamiselt rahapakkumist osareserviga panganduse ja intressimäärade kaudu. Osareserviga pangandus võimaldab kommertspankadel laenata osa rahast, mida nad saavad klientide hoiustega. Näiteks võib keskpank nõuda, et pangad hoiaksid organisatsiooni kassas ainult 10 protsenti kogu hoiustatud vahenditest. See tähendab, et kommertspangad saavad eraisikutele ja ettevõtetele laenata 90 protsenti hoiustatud rahast. See võib tekitada vajaduse korrigeerimiskrediidi järele, kui pangas toimub suur hulk sularaha väljavõtmisi. Selle asemel, et väljamaksete väljamaksmiseks laenu nõuda, genereerib kommertspank keskpangas lühiajalise laenu.
Kohanduskrediidi teine põhjus on olukord, kus rahapakkumine on kitsas ja pank ei suuda raha laenamisest piisavalt kapitali hankida. Keskpangad võivad määrata kõrged intressimäärad, mis tõstavad laenu võtmise kulusid. Kuigi see piirab uue laenu väljastamist, võib pangal olla mitu tasumata laenu, mis on ammendanud organisatsiooni sularahavarud. Kuna üksikisikud ja ettevõtted ei saa rahalistel eesmärkidel uusi laene saada, võivad nad oma säästu- või arvelduskontodelt raha välja võtta. Pingeline rahapakkumine tähendab, et kommertspank vajab suure tõenäosusega keskpangalt kohandamiskrediiti, et aidata nende väljavõtete jaoks sularaha varustada. See ei suurenda rahapakkumist, kuna pank on selle raha juba arvele võtnud.
Lühiajalised laenud, mis kasutavad keskpanga korrigeerimiskrediidi protsessi, ei pruugi kaasa tuua kohest raha tagasimaksmist. Kommertspank saab kasutada veksli, mis annab pangale pikema aja keskpangale tagasimaksmiseks. See annab kommertspangale piisavalt aega eelmiste laenude põhiosa ja intressimaksete kogumiseks, et korrigeerimiskrediidi tagasi maksta. Klassikalises majandusteoorias võib selline kitsa rahapakkumise ja osareserviga pangandussüsteemi vorm tekitada mulli. Kui veksli tähtaeg saabub ja kommertspank ei saa seda tagasi maksta, võib pangal olla vaja laenu tagasi võtta või leida muid kapitaliallikaid, mille tulemuseks on kaardimaja lagunemine.