Kohandusindeks on andmete matemaatiline korrigeerimine, mille eesmärk on muuta need andmed tegelikke olusid paremini kajastavaks. Indeks muudab andmeid sisuliselt vastavalt mingisugusele võrdlusstatistikale või reaalsele olukorrale, mis muidu võib andmete tulemusi moonutada. Kui korrigeerimisindeksit on kasutatud, peaksid saadud numbrid andma täpse pildi asjast, mida nad on mõeldud mõõtma. Neid indekseid kasutatakse kõiges alates üksikutest hüpoteekidest ja elukindlustuspoliisidest kuni makromajandusliku statistikani, nagu inflatsioon ja hinnaindeksid.
Statistikud ja matemaatikud usuvad üldiselt, et numbrid võivad anda tõese ülevaate igas olukorras. Selle veendumuse ainus hoiatus on see, et statistika on tavaliselt sama tõhus kui selle koostamiseks kasutatud andmed. Kui esineb asjaolusid, mis võivad andmeid mõnevõrra moonutada, võivad nende põhjal tehtud järeldused olla vigased. Kuna see nii on, on need arvulised eksperdid leidnud viise, kuidas võtta arvesse asjaolusid, mis võivad numbreid mõjutada. Kohandusindeks on mõeldud olulise statistika võimalikult täpseks esitamiseks.
Üks lihtne viis korrigeerimisindeksist mõelda on võtta arvesse, kuidas golfis händikäppi kasutatakse. Händikäp on sisuliselt mõeldud kõikide oskustega golfimängijate mänguvälja ühtlustamiseks. See võimaldab algajal võistelda asjatundliku golfimängijaga, andes algajale teatud hulga lööke. Sarnaselt kasutab spordiennustuse maailm kihlveohuvide tasandamiseks koefitsiente ja punktivahesid.
Inimesi mõjutab nende elus sageli kohanemisindeks, ilma et nad oleksid sellest teadlikud. Need majaomanikud, kellel on reguleeritava intressimääraga hüpoteegid, võivad näha, et iga kuu makstav intress tõuseb ja langeb. Selle põhjuseks on asjaolu, et mõni võrdlusintressimäär määrab majaomanike makstava individuaalse intressimäära. Elukindlustuspoliiside määrad määravad sageli kindlaks, kohandades neid vastavalt kindlustusvõtjate vananemisele ja suuremale surmariskile.
Laiemal tasandil kasutavad majandusteadlased tõenäoliselt kohandamisindeksit, et koostada statistikat, mis annab tõelise ülevaate teatud majandusteguritest. Näiteks majanduskasvu mõõdetakse sageli sisemajanduse koguprodukti ehk SKT-ga ja mõõdetakse selle järgi, kuidas see aasta-aastalt tõuseb või langeb. Kuna liigne inflatsioon pidurdaks majanduskasvu mõjusid, kasutatakse inflatsiooni arvestamiseks SKPsse indeksit, mis toodab nn reaalset SKPd. Indekseid kasutatakse sarnaselt alati, kui kergendavad asjaolud võivad peamisi majanduslikke näitajaid muuta.