Korrelatsioonkauplemine on teatud tüüpi investeerimisstrateegia, mis nõuab, et investor hindaks antud väärtpaberi tootlust, tuvastaks sarnase väärtpaberi, mis lubab järgida sama üldist suundumust, ja astub samme selle väärtpaberiga kauplemiseks. Sarnasuse aste võib varieeruda, kuigi iga vara liikumist mõjutavad tegurid on sageli mõjutatud samadest teguritest. Korrelatsiooniga kauplemise näide võib hõlmata kulla liikumise kaalumist turul ja seejärel hõbeda ostmise valimist, kuna selle investeeringuga kaubeldakse tõenäoliselt sarnasel viisil.
Korrelatsioonikaubanduse üldist kontseptsiooni saab kasutada peaaegu igat tüüpi investeeringute puhul. Valuutakaubanduse puhul hõlmab protsess kahe konkreetse valuuta tuvastamist, millel on sama muster, ning ostude ja müügi korraldamist, et seda mustrit ära kasutada. Samamoodi on võimalik kaubelda aktsiaoptsioonidega, kasutades korrelatsioonikauplemist, sageli tuvastades aktsia, mis pole nii hästi tuntud, ja lukustades need aktsiad enne, kui teised investorid hakkavad sarnast liikumist märkama. Isegi võlakirjainvesteeringuid saab käsitleda paarikaupa, mis võimaldab leida ja lukustada võlakirjaemissioone, mis toovad väga sarnast tootlust kui investeerimisringkonnas laiemalt tuntud üksuste emiteeritud võlakirjad.
Üks korrelatsiooniga kauplemise eeliseid on see, et see soodustab investeerimisportfelli teatud määral hajutamist. Kuna paljud kaasaegse portfeliteooria vormid sisaldavad vähemalt mõningaid soovitusi, et portfelli hajutamine on igas majanduses hea mõte, võib kahe sarnase väärtpaberi vahel ühisosa või korrelatsiooni leidmist vaadelda kui vahendit osaluste hajutamiseks isegi portfelli ühes konkreetses segmendis. . Näiteks saab seda lähenemisviisi kasutada investori valduses olevate telekommunikatsiooniaktsiate valiku mitmekesistamiseks, muutes osade aktsiate kahjude tasaarveldamise teiste aktsiate kogunenud kasumiga.
Kuna korrelatsiooniga kauplemine nõuab kahe osaluse tuvastamist, millel on sarnased kaubandusmustrid, peavad seda lähenemisviisi kasutavad investorid mõistma nii tööstusharu kui ka turusuundumusi. Nii on lihtsam kvalifitseerida antud võimalust võrdlusstandardina kasutatud investeeringuga sarnaseks ja teha kindlaks, kas aste või sarnasus on piisav, et toetada ideed, et vara toimib paralleelselt. Kui kahe investeeringu vahel ei ole tugevat sarnasust, on kauplemisstrateegial väga vähe võimalusi soovitud tulemuste saavutamiseks.