Kopsufunktsiooni test on test, mille eesmärk on hinnata kopsufunktsiooni. Neid teste kasutatakse inimestel, kes kahtlustavad kopsuhaigusi, diagnoosi jõudmise protsessis ning neid kasutatakse ka kopsuhaigustega patsientidel kopsufunktsiooni jälgimiseks. Kopsufunktsiooni testid või PST-d, nagu neid mõnikord nimetatakse, on tavaliselt lühikesed ja valutud, kuigi mõned inimesed tunnevad pärast testimist pearinglust, kuna testid hõlmavad teravaid sisse- ja väljahingamisi.
Üks levinumaid kopsufunktsiooni teste on spiromeetria, mis on mõeldud kopsudesse siseneva ja kopsust väljuva õhuvoolu mõõtmiseks. Selles testis hingab patsient huulikusse, mis registreerib õhu läbipääsu kopsudest. Seda saab kasutada nii sunnitud kui ka vaikse väljahingamise korral, et koguda teavet kopsufunktsiooni kohta. See kopsufunktsiooni test mõõdab sõna otseses mõttes hingamist, et teada saada, kui hästi kellegi kopsud töötavad.
Sissehingamisel puutub patsient kokku väikese koguse allergeeniga peene udu kujul ja hinnatakse patsiendi hingamisvõimet. Seda saab kasutada potentsiaalselt probleemsete allergeenide tuvastamiseks ja ainete välistamiseks, mis ei põhjusta allergia diagnoosimise ajal allergilist reaktsiooni. Patsientidele võib teha ka difusioonivõime testi, mille käigus hingatakse sisse ja seejärel välja kahjutu gaas, kusjuures mõõdetakse väljahingatud kogust, et teha kindlaks, kui palju gaasi hajus verre.
Keha pletüsmograafi testis suletakse patsient karpi, mis suudab salvestada õhurõhu väikseid muutusi, et anda teavet kopsufunktsiooni kohta. Seda saab kasutada väga täpseks kopsufunktsiooni testimiseks ning seda saab kasutada laste ja patsientide testimiseks, kellel on raskusi rutiinsete spiromeetriatestidega.
Veretööd saab kasutada ka kopsufunktsiooni testina. Arteriaalse vere gaasianalüüsis uuritakse patsiendi veres lahustunud gaase. Patsientidele võidakse teha ka stressiteste, mille käigus neil palutakse kopsufunktsiooni mõõtmise ajal treenida, et uurida treeninguga seotud õhupuudust.
Pärast kopsufunktsiooni testi saab arst kasutada saadud andmeid kopsuhaiguse raviks või patsiendi kopsuhaiguse diagnoosimiseks. Krooniliste kopsuhaigustega, nagu astma, patsientidel võidakse paluda regulaarselt testida, et jälgida nende seisundit, et probleemidega varakult tegeleda. Kopsufunktsiooni testi võib kasutada ka selleks, et teha kindlaks, kas patsiendi jaoks on vaja hingamisravi, näiteks puhast hapnikku või pihustatud ravimeid.