Kopsuabstsess on õõnes ruum kopsus, mis on täidetud mädaga. Seda ümbritseb ärritunud kude ja see on põhjustatud infektsioonist. Nakkus on tingitud bakterite sissehingamisest, mida tavaliselt leidub inimese suus või kurgus. Nõrga immuunsüsteemiga inimestel võib tekkida kopsuabstsess. Tuberkuloosi põhjustavad seened või organismid võivad samuti põhjustada kopsuabstsessi moodustumist. Abstsessi võib põhjustada ka tõsine infektsioon nimega Staphylococcus aureus (MRSA).
Kui kasvaja või muu objekt blokeerib hingamisteed, võib seda tüüpi abstsess tekkida kopsudes. Seda seetõttu, et kasvaja taga võivad tekkida eritised. Bakterite sattumisel eritisesse ei lase ummistunud hingamisteed inimesel neid eritisi välja köhida. Harvadel juhtudel võib kopsuabstsess tekkida siis, kui nakatunud verehüübed või teisest nakatunud kehapiirkonnast pärit bakterid liiguvad läbi vere.
Aja jooksul puhkeb hingamisteedesse kopsuabstsess. Selle tulemusena köhib inimene suures koguses röga. See jätab õõnsuse täidetuks õhu ja vedelikuga. Mõnikord võib osutuda vajalikuks kopsuabstsessi eemaldamine operatsiooni teel. Mõnel juhul rebeneb abstsess rindkere seina ja kopsude vahelisele alale. Seejärel täitub piirkond mädaga, põhjustades seisundi, mida nimetatakse empüeemiks.
Kopsuabstsessi sümptomiteks on väsimus, palavik, köha, mis tekitab röga, isutus ja higistamine. Köhast tekkinud röga võib eritada ebameeldivat lõhna, mis sisaldab vere jälgi. Kopsuabstsessiga inimesel võib tekkida ka valu rinnus.
Tal võib isegi tekkida õhupuudus ja vilistav hingamine. Need, kes ootavad arstiabi otsimisega liiga kaua, võivad kannatada kaalulanguse, öise higistamise ja pideva palaviku all. Staphylococcus aureus’e infektsioonist põhjustatud kopsuabstsess võib põhjustada surma mõne päeva või isegi mõne tunni jooksul.
Kui arst kahtlustab, et patsiendil on kopsuabstsess, määrab ta patsiendile rindkere röntgeni või kompuutertomograafia (CT). Bronhoskoopi, pikka toru, mida kasutatakse häälekasti ja kopsude uurimiseks, kasutatakse selleks, et teha kindlaks, kas abstsess on põhjustatud kasvajast või võõrkehast hingamisteedes. Seejärel ravivad arstid kopsu abstsessi antibiootikumidega mitu nädalat või kuud.
Esialgu edastatakse antibiootikumid intravenoosselt ja hiljem manustatakse suu kaudu. Patsiendid saavad antibiootikume, kuni rindkere röntgenuuring näitab, et abstsess on hävinud. Harvadel juhtudel võib kopsuabstsess vajada drenaaži. See saavutatakse toru abil, mis asetatakse rindkere seina sisse ja suunatakse abstsessi poole.
Teistel patsientidel võib olla vajalik osa või kogu kopsu eemaldamine, et abstsessi ravida. Nõrga immuunsüsteemi või kopsuvähiga inimestel võib olla vähem edukas ravi. Suurte kopsuabstsessidega patsiendid võivad samuti leida, et ravi on nende olukorras vähem efektiivne.