Enamik inimesi tunnevad nahale tekkivaid arme ja võivad olla üllatunud, kui saavad teada, et armid tekivad ka kopsukoele. Kopsude armistumine on seisund, mille korral kopsukude kahjustub ja moodustub armkude. Mõnikord on kopsuarmid väikesed ega kujuta endast tõsist probleemi. Tegelikult võivad inimesel olla väikesed või üksikud kopsuarmid, ilma et ta ise seda teaks. Teisest küljest võivad suured armid või armid, mis on levinud kopsukoe suurele alale, põhjustada hingamisraskusi, õhupuudust ja köha, mis võib raskendada inimese füüsilist tegevust, näiteks treeningut.
On palju tingimusi, mis võivad põhjustada kopsude armistumist. Kõige levinumad on kopsupõletik ja tsüstiline fibroos, mis on pärilik kopsuhaigus. Inimesel võivad tekkida armid ka seoses selliste haigusseisunditega nagu tuberkuloos ja asbestoos, asbesti sissehingamisest põhjustatud haigus. Mõnel juhul võivad inimesel tekkida kopsuarmid kroonilise astma või vähiga seotud kahjustuste tõttu.
Kuigi köha, õhupuudus ja hingamisraskused on üks levinumaid kopsuarmide sümptomeid, võib inimesel tekkida ka teisi sümptomeid. Näiteks võib kopsuarmidega inimesel tekkida palavik ja külmavärinad, eriti kui tal on aktiivne infektsioon või tal võib olla öine higistamine. Seletamatu kaalulangus ja energia vähenemine võivad samuti olla armistumise sümptomid, eriti kui nendega kaasnevad muud kopsukahjustuse sümptomid.
Kopsuarmistumist võib olla raske ravida, kuna armid on tavaliselt püsivad. Kui armistumine on ulatuslik või progresseeruv, võivad arstid välja kirjutada ravimeid, mis aitavad aeglustada koekahjustusi, parandavad kopsufunktsiooni ja aitavad patsiendil end mugavalt tunda. Näiteks võib põletiku vähendamiseks kasutada põletikuvastaseid ravimeid või immuunsüsteemi funktsiooniga seotud armistumise aeglustamiseks immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid.
Mõnel juhul võivad arstid soovitada ravimite asemel või lisaks ravimeetodeid, mis võivad aidata aeglustada kopsude armistumise progresseerumist või aidata patsiendil kogeda paremat elukvaliteeti. Need võivad hõlmata hapnikuravi, mis hõlmab patsiendile hapnikuravi, või kopsu taastusravi, mis hõlmab hingamisharjutuste, toitumisalase nõustamise, füüsilise seisundi ja mõnikord isegi stressijuhtimise tehnikate kasutamist. Mõnikord aitavad ka elustiilimuutused, näiteks suitsetamisest loobumine, piisav uni ja mõõdukas treenimine. Väga rasketel juhtudel ei pruugi aga ravimid ja ravid toimida ning patsient võib vajada kopsusiirdamist.