Koormuse juhtimine hõlmab elektrienergia nõudluse reguleerimist. Tavaliselt tehakse selleks elektritarbimise piiramine nõudluse tippperioodidel ja tarbijate julgustamine nihutama oma kasutust tipptundide välistele aegadele. Enamik elektrivõrke töötab murdosa oma võimsusest väljaspool tipptundi ja maksimaalselt ainult suhteliselt lühikestel tipptundidel. Koormuse ehk nõudluse haldamine jaotab tootmisvajadused päeva peale ühtlasemalt. Koormusjuhtimisega saab minimeerida nii nõudlusele reageerimist genereerival tasemel kui ka kulukaid infrastruktuuri uuendusi.
Elektrit ei saa mõistliku hinnaga suurtes kogustes tõhusalt salvestada. Tarbijate nõudmiste rahuldamiseks tuleb see genereerida reaalajas. Kui nõudlus ähvardab võrgu võimsust ületada, võetakse meetmeid katkestuse vältimiseks. Täiendavad tootmisressursid tuleb võrku viia, elektrit väljastpoolt võrku osta või nõudlust kontrollida. Tavaliselt viiakse nende lahenduste kombinatsioon ellu vastavalt plaanile.
Varutootmisvõimsuse võrku toomine ja elektri ostmine suurendavad kommunaalettevõtte tegevuskulusid. Kulusid tõstavad ka väljaspool tipptundi alakasutatud jaamade tootmine. Need tegurid suurendavad ka tarbijate kulusid. Koormusjuhtimise eesmärk on jaotada nõudlust aja jooksul ühtlaselt, võimaldades tootmisrajatistel vastata eeldatavatele koormusnõuetele, töötades samal ajal tõhusalt kulutasuval tasemel.
Kui suur nõudlus ohustab võrgu stabiilsust, võivad koormuse haldamise tehnikad otseselt sekkuda. Pulsatsiooni juhtimine on üks laialdaselt kasutatav meetod, mis saadab signaali üle elektriliinide, et perioodiliselt välja lülitada ebaolulised kodu- ja tööstuskoormused. Tõsise pinge all olevates võrkudes võib ebaoluline kasutus piirduda vaid mõne tunniga päevas.
Selle süsteemi kaasaegsed versioonid sisaldavad kahepoolset suhtlusvõimalust, et sihtida täpselt kasutatavaid seadmeid. Näiteks kui leitakse, et naabruses kasutatakse kümmet kliimaseadet, võib süsteem iga tunni järel iga kord kümneks minutiks välja lülitada. Majad oleksid endiselt jahutatud, kuid kumulatiivne efekt oleks võrdne ühe vähema töökorras oleva seadmega.
Koormusjuhtimise poliitika on sageli ajendatud majanduslikest kaalutlustest ja kasutab majanduslikke stiimuleid. Kui võrgu koormus jaotub aja jooksul ühtlaselt, suudab kõige tõhusama võimsusega töötav väiksem elektrijaam täita elektritootmise nõudeid. Kahetasandilist tariifisüsteemi kasutatakse sageli koormuse juhtimise programmi osana, et soodustada elektritarbimist vähese nõudlusega perioodidel.